Musta surma matmispaigast leiti «kirstusünnitus» (1)
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
29. märts 2017, 16:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/03/29/6499683t1h74a3.jpg)
Itaalias leiti musta surma ehk katkuohvrite matmispaigast ebatavaline matmine, milles naise üsast eraldus pärast ta surma loode.
Genova ülikooli arheoloogi Deneb Cesana teatel suri see naine 14. sajandil, olles siis lapseootel ehk tegemist on «kirstusünnitusega», edastab seeker.com.
/nginx/o/2017/03/29/6499683t1h74a3.jpg)
Ta lisas, et sel naisel oli surmajärgne loote eemaldumine ja see toimus pärast tema matmist. Loote eemaldumise surnud emast tekitas keha lagunemisprotsess ja sellega kaasnenud gaasid.
«Selles juhtumis on tegemist 38–40-nädalase lootega, mis oli normaalselt arenenud ja liikunud naise sünnikanalisse,» teatas Cesana.
Nimetatud naine leiti koos 12-aastase ja kolmeaastase lapsega juba 2006. aastal, kuid nende skelette uuriti alles nüüd.
Keskajal surnute skelette uuris Cesana koos Norra Oslo ülikooli ajaloolase Ole Jørgen Benedictowi ja Ühendkuningriigi Warwicki ülikooli bioantropoloogi Raffaella Bianucciga.
Inimjäänused leiti Genova lähedase San Nicolao di Pietra Colice seegi surnuaialt, kuhu oli maetud nii katkuohvreid kui ka palverändureid, kes seal öömaja leidsid ja edasi Rooma suundusid.
«Nimetatud rase naine oli maetud kergelt ühele küljel, temast vasakule olid maetud kaks last, kelle sugu ei ole teada. Tegemist oli selle surnuaia ainsa mitmikmatusega, ülejäänud haudades oli üks inimene,» sõnas Genova ülikooli arheoloog Fabrizio Benente.
Arheoloogide teatel maeti kõik sealt leitud 14. sajandi keskel, oletatavalt umbes 1348. aasta paiku, mil must surm Genovasse jõudis. Nii naine kui temaga samas hauas olevad lapsed võisid seega surra muhkkatku.
Bianucci analüüs näitas, et naises, lootes ja 12-aastase lapses leidus katku tekitava bakteri Yersinia pestis antigeeni.
«Tegemist on esimese korraga, mil leidsime otsese viite 14. sajandil Liguuria piirkonda tabanud katkuepideemiale. See leid kinnitas, et haigus sai alguse sadamapiirkonnas ja levis seal edasi põhiliste teede-tänavate kaudu,» selgitas ekspert.
Skeleti uurimine paljastas, et naine oli 177 sentimeetrit pikk ja ta suri 30–39-aastasena. Lisaks oli see naine oma eluajal kannatanud mitmesuguste haiguste käes ning ta oli alates lapsepõlvest teinud rasket füüsilist tööd. Veel leiti, et tal oli tõenäoliselt reieluu deformatsioon, mis tekitas lonkamise.
12-aastase lapse luustik viitas ajutisele alatoitumisele, kolmeaastaselt lapselt haiguse ega nälgimise märke ei leitud.
Uurijate arvates võisid 12-aastane ja kolmeaastane laps olla selle naise lapsed, kuid teadasaamiseks tuleb teha DNA-test. Miks ja kuidas ema ja ta lapsed San Nicolaosse läksid ja seeki sattusid, ei ole teada.
«See naine oli rase ja lonkas, mitte just parim seisund pikaks teekonnaks koos kahe lapsega,» lisas Benente.
Arheoloogide teatel on varasemast teada vaid mõned «kirstusünnituse» juhtumid, seega on nüüdne leid ebatavaline.