Vene tsarinna Katariina II (1729 – 1796), keda tuntakse ka kui Katariina Suurt, lasi 1780. aastatel ehitada Peterburi lähedale Tsarskoje Selosse kaheksanurkse torniga Babolovo minilossi, mis oli tema suveresidents ning kus ta kohtus oma favoriitidega, eelkõige vürst Grigori Potjomkiniga.
Video: miks oli Vene tsaaril Aleksander I vaja hiiglaslikku vanni?
Messagetoeagle.com ja Wikipedia andmetel oli Katariina Suur hilisema tsaari Aleksander I (1777 – 1825) vanaema ning sellele tsaarile meeldis seitsme toa ja saunaga Babolovo loss niivõrd, et lasi selle ehitada suuremaks ja võimsamaks. Gooti stiilis ümberehitused toimusid ajavahemikul 1782 – 1785.
Tsaar Aleksander I kasutas seda lossi salajase kohtumiskohana oma armukese, pankuri tütre Sophia Velhoga.
Katariina Suure suvituspaiga ümberehituse taga oli venelasest arhitekt Vassili Stasov (1769 – 1848), kes pani sinna tsaari nõudmisel hiiglasliku punasest graniidist vanni, niinimetatud tsaar-vanni, mis kaalub 48 tonni, mille kõrgus on 196 sentimeetrit, sügavus 152 sentimeetrit ning diameeter 533 sentimeetrit.
Esmalt paigaldas prantslasest insener Augustin de Betancourt vanni ja siis hakati hoone seinu uuesti üles ehitama.
See vann tahuti Babolovos Soomest kohale toodud suurest graniidikuubikust ning seda mainis oma luuletustes ka poeet Aleksander Puškin.
Kinnitamata andmetel mahutas see vann 8000 ämbritäit vett, mis on umbes 12 tonni.
Ei ole teada, miks tsaar Aleksander I sellist hiiglaslikku vanni vajas, võimalik et külaliste ees uhkeldamiseks. Ajalooallikates ei ole viiteid, et et tsaar ja ta õukondlased oleksid seda «basseini» tegelikult kasutanud.
Vene ajaloolaste sõnul on seni mõistatuseks, et kuidas 19. sajandi töövahenditega suudeti suurest graniidimonoliidist selline ideaalse kujuga vann välja tahuda.
Veel 20. sajandi alguses oli Babolovo loss suurepärane vaatepilt, kuid pärast 1917. aasta revolutsiooni jäi tühjaks ja hakkas lagunema, olles nüüd varemetes, kuid suur graniitvann, kuhu pääseb redeli abil, on seal seni.