:format(webp)/nginx/o/2017/03/28/6495283t1h45fe.jpg)
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) teeb järgneva kolme aasta jooksul suure investeeringu, mis ulatub kolme miljardi euroni, et kaasajastada satelliite ja arvutitehnoloogiat, et olla võimalike küberohtude eest paremini kaitstud.
NATO kulutab kolm miljardit eurot satelliitidele, küberjulgeolekule ja droonidele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NATO pöörab küberjulgeolekule rohkem tähelepanu, kuna suhted Venemaaga ei ole just parimas seisus, edastab The Independent.
NATO esindajate teatel tuleb tegeleda nüüdisohuga, milleks on küberluure ja –rünnakud ning nendeks tuleb valmis olla, sest sõda peetakse osaliselt küberruumis, mitte enamniivõrd füüsilisel kujul maal, merel või õhus.
/nginx/o/2017/03/28/6495285t1heeac.jpg)
NATO plaani kohaselt investeeritakse 1,7 miljardit eurot sidesatelliitidesse, mis aitavad relvaüksustel paremini kontaktis olla ning luure- ja rünnakudroonidesse, millest on saanud relvastuse lahutamatu osa.
Umbes 800 miljoni euro abil uuendatakse õhu- ja raketikaitse arvutivõrku.
71 miljonit eurot investeeritakse NATO 32 põhibaasi kaitsmisse küberrünnakute eest ning veel 180 miljonit eurot läheb NATO sõduritele parema mobiilside tagamiseks.
NATO ja Venemaa suhted ei ole kuigi head ning NATO liikmesriigid on süüdistanud Venemaad enne tippkohtumisi NATO süsteemidesse tehtud küberrünnakutes.
USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) ja Luure keskagentuur (CIA) uurivad, kas Venemaa sekkus USA presidendivalimistesse, aidates vabariiklasel Donald Trumpil valimised võita.
Lääne luureagentuurid süüdistavad Venemaa häkkereid ka demokraatide andmebaasidesse tehtud rünnakutes.
NATO tutvustab tehnoloogiasse investeerimise plaani aprillis Kanadas Ottawas toimuval konverentsil, kutsudes firmasid tegema pakkumisi. Ekspertide hinnangul on NATOga koostööst huvitatud sellised kaitsetehnoloogiaga tegelevad suurfirmad nagu Airbus Group, Raytheon ja Lockheed Martin Group.
NATO reeglite kohaselt ei saa Venemaa ega Hiina firmad tehnoloogiapakkumisi teha, erandkorras vaid juhul kui lääne firmadel ei ole seda, mida NATO vajab.