:format(webp)/nginx/o/2017/03/27/6492281t1hfb9d.jpg)
Hispaanias Tenerifel toimus 40 aastat tagasi lennuõnnetus, milles kaks lennukit olid kokkupõrkekursil, tuues kaasa 583 inimese surma.
Video: 40 aastat tagasi toimus Tenerifel lennuõnnetus, milles kaotas elu 583 inimest (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1977. aasta 27. märtsil valmistus firma KLM Boeing 747 tenerife Los Rodeose lennuväljalt õhku tõusma, kuid põrkas sama tüüpi lennukiga kokku ning mõlemad lennukid süttisid, olles maailmas enim ohvreid nõudnud lennuõnnetus,edastab ABC News ja Business Insider.
40 aastat tagasi lendas lennufirma Pan Am (Pan American World Airways) Boeing 747 Los Angelesest Hispaaniasse Kanaari saartele, tehes ühe vahepeatuse New Yorgis JFK lennuväljal ja jätkas siis Euroopa suunas.
Pan Ami lennuk pidi maanduma Las Palmase lennuväljal, kuid seal olid terroristid pannud pommi plahvatama ja selle tõttu suunati lennukid Los Rodeose lennuväljale.
:format(webp)/nginx/o/2017/03/27/6492275t1hd47b.jpg)
Los Rodeose lennuväli oli Las Palmase omast märgatavalt väiksem ja kitsam ning enamik Las Palmase lende oli sinna suunatud, olles lennukeid täis. Lennujuhtimiskeskus ja piloodid pidid olema väga täpsed, et kõik lennukid ära mahuksid.
Pan Ami lennuk maandus Los Rodeose lennuväljal turvaliselt, kuid kui piloodid valmistusid oma Boeing 747ga lendama edasi Las Palmasesse, tekkisid probleemid.
Seal oli ka Hollandi firma KLM Boeing 747, mis saabus Amsterdamist ja pidi Los Rodeosest samuti Las Palmasesse lendama. Kui KLMi Boeing oli tangitud, sõitsid piloodid hoovõturajale, et saaks õhku tõusta.
:format(webp)/nginx/o/2017/03/27/6492277t1h01d5.jpg)
Samal ajal sai Pan Ami lennuki kapten samuti loa minna hoovõturajale, kuid kuna side lennujuhtimiskeskusega oli lünklik, jäi neil osa infost saamata.
Pärast tunde ootamist sai KLMi lennuk loa minna starti, piloodid sõitsid raja lõppu ja keerasid lennuki ümber, et startida. Samal ajal keeras ruleerimisrajale ka Pan Ami lennuk. Kummagi lennuki piloodid ei märganud teist lennukit, kuna ei olnud valgustust ja oli tihe udu.
KLMi meeskond ei teadnud, et vaid 1400 meetri kaugusel on Pan Ami lennuk, mis samuti valmistus ümber pöörama ja õhku tõusma.
Lennujuhtimiskeskuse ja pilootide omavaheline suhtlus toimus VHF raadiote vahendusel, sellisel suhtlusviisil ei kuule teise kõne kui räägid ise ehk kommunikatsioon toimub vaheldumisi.
VHF raadiote abil juhiste andmine viis selleni, et KLM alustas õhkutõusmiskiirendust kui Pan Ami lennuk oli vahetusläheduses.
Uurimine näitas, et KLMi ja Pan Ami kaptenid ei teadnud, et nad on samal teel, sest oli paks udu, mis aina tihenes.
Pan Ami lennuki kapten sai aru, et midagi on valesti, kui nägi KLM lennuki tulesid. Musta kasti salvestisel hüüab Pan Ami kapten kaaspiloodile, et lennuk sõidab meile sisse, võta kõrvale.
:format(webp)/nginx/o/2017/03/27/6492281t1hfb9d.jpg)
Kaaspiloot üritas KLMi eest minema manööverdada, kuid see ei õnnestunud. KLMi piloodid omakorda üritasid kokkupõrget vältida, kuid nende Boeing 747, mis lendas kiirusega 290 kilomeetrit tunnis, mootor puudutas Pan Ami Boeing 747 ülaosa.
Kokkupõrkel lennukid süttisid, KLMi lennukis hukkus 234 reisijat ja 14 meeskonnaliiget, Pan Ami lennukis hukkusid 321 reisijat ja 14 meeskonnaliiget, kuid sellest lennukist pääses 54 reisijat ja mõned meeskonnaliikmed.
Õnnetuses ei olnud süüdi kogenematud piloodid ega tehniliselt korrast ära lennukid ning KLMi Boeing 747 kapten Jacob Van Zanten oli väga kogenud piloot.
Õnnetuse uurimine näitas, et selles mängisid rolli mitmed kokkulangevused. Kommunikatsioon lennukite ja lennujuhtimiskeskuse vahel oli vilets ja piloodid said lennujuhtidest valesti aru.
Väikesel Los Rodeose lennuväljal oli liiga palju lennukeid, ilm oli halb ja udu takistas nähtavust. Seal oli vaid üks maandumis- ja hoovõturada ning üks ruleerimisrada, olles suurte lennukite jaoks liiga väike. Seal puudus ka radar ja ühel rajal tuled ei põlenud.
Uurijad leidsid, et mitte kedagi ei saa selles õnnetuses otseselt süüdlaseks pidada, kuigi meedia pidas süüdlaseks KLMi kaptenit Van Zantenit.
Pärast Tenerife lennuõnnetust muudeti rahvusvahelise lennundusseadusi, näiteks võeti kasutusele standardsõnumid. Lennukid said seadmed, mis aitavad uduse ilmaga paremini orienteeruda. Meeskonnaliikmed hakkasid lennujuhtimiskeskuselt saadud infot mitu korda kontrollima, enne kui õhku tõusid.