Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Pildid ja video: Vene linn hävineb tasahilju, karstilehtrid on võtnud juba koolimaja ja osa raudteest

5
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Venemaa Permi krais Kama jõe kaldal asuv Berezniki on tasahilju kadumas, kuna sinna tekib aina enam karstilehtreid, mis linna neelavad.

Bereznikis on juba karstilehtritesse vajunud mitu hoonet, kaasa arvatud koolimaja ning raudteelõike, edastab iltasanomat.fi.

Karstilehter Berezniki raudteel | FOTO: Viktor Brandman/RIA Novosti/Scanpix

Berezniki probleem on selles, et linna rajati 1932. aastal esmalt külade ühendamise, kuid siis laiendamise teel, asudes kunagise soolakaevanduse peale.

Ajavahemikul 2007–2016 tekkis sinna viis suurt karstilehtrit, mida kohalikud hellitavalt «suureks vennaks» ja «supikausiks» nimetavad. Kõige suurem karstilehter on umbes 100 meetri sügavune ja selle diameeter on ligi pool kilomeetrit.

Karstilehter Bereznikis | FOTO: Viktor Brandman/RIA Novosti/Scanpix

Kuigi maa vajumised on neelanud hooneid ja osa raudteest, ei ole seni inimohvreid olnud. Permi võimud üritavad Berezniki elanikke teistesse paikadesse elama suunata, kuid elanikud ei taha oma kodu maha jätta ja mujal uuesti alustada.

Berezniki ainsa sõltumatu väljaande Novaja Gorodskaja Gazeta teatel ei ole rohkem kui 1000 inimest edastanud linnavõimudele dokumente, mis võimaldaks neil uude kohta elama asuda.

Üks neist Berezniki elanikest on Juri Jelin, kes on juba ühest ohupiirkonnas asuvast majast välja kolinud. Nüüd elab ta mõnda aega majas, mis samuti kuulub ohupiirkonda ja võib karstilehtrisse vajuda.

«Linnavõimud ei ole meile esitanud piisavalt tõendeid, et elame ohualal, näiteks geoloogide raportit selle kohta,» sõnas Jelena Burlova, kes elab Juri Jeliniga samas majas.

Burlova sõnul andsid võimud evakueerumiskäsu vaid nende korrusmaja ühe poole elanikele, teisel poolel elavatele inimestele mitte.

Sealsed elanikud ei taha lahkuda, kuna nad on harjunud seal elama, naabrid on meeldivad ja asukoht on hea.

Ljubimov asub Bereznikist poole tunni autosõidu kaugusel, seal on põllule rajatud kümneid paarismaju, kuhu evakueeritud taheti elama panna ning rajatakse ka uusi korrusmaju.

Uus maja Bereznikist evakueeritavatele | FOTO: Viktor Brandman/RIA Novosti/Scanpix

Paarismajad rajati just Bereznikist evakueeritavate jaoks, kuid siis ilmnes, et nende ehitamisel kasutati asbesti, mis on tervisele ohtlik ning elanikel tuli majad maha jätta.

Kui Berznikis hakkasid hooned karstilehtrisse kukkuma, maksti elanikele alguses suuri hüvitisi, et nad saaksid end uues kohas hästi sisse seada.

Evakueeritavate õiguste eest seisva advokaadi Artjom Faijzuli sõnul ei ole Permi krail enam suurt raha maksta ja inimesed peavad leppima sellega, mis võimudel neile anda on.

«Raha läheb eelkõige majaehitusse, lisaks kardavad võimud, et kui elanikele anda liiga suur summa, siis nad kolivad piirkonnast alaliselt ära,» teatas advokaat.

Uus maja Bereznikist evakueeritavatele | FOTO: Viktor Brandman/RIA Novosti/Scanpix

Ta lisas, et Bereznikist evakueeritutele ei meeldi Ljubimov ja nad lahkuksid sealt hea meelega, kui neil oleks raha ja koht, kuhu minna.

Tagasi üles