Viis Tsirguliina keskkooli õpilast ja kaks õpetajat tutvustasid Iirimaal siinse koolielu võlu, vastu said aga iirlaste ülisõbraliku suhtumise ning teadmise, kuivõrd lähedalt puudutavad iirlasi näiteks terroriaktid.
Tsirguliina õpilasi jahmatas iirlaste sõbralikkus
Kooli esindus viibis 28. veebruarist 3. märtsini Iirimaal Cavani linnas. 9. klassi õpilane Ethel Laul rääkis, et kool, kus iga päev kella üheksast neljani erinevad töötoad toimusid, asus peaaegu Cavani kesklinnas. Linn on võrreldav Viljandiga. «Üks peatänav ja ... elu selle ümber,» ütles ta. Töötubades arutleti Tsirguliina õpilaste sõnul eri koolide ja riikide positiivsete ning negatiivsete külgede üle.
«Tõime enda kooli puhul välja selle väiksuse: suudame väikese arvu õpilastega ikkagi nii palju ära teha, kas või kooliajalehte ja -raadiot. Meil Tsirguliinas on ju ainult 175 õpilast,» rääkis Tsirguliina keskkooli 9. klassi õpilane Kadri Talvik. Ethel Laul lisas: «Meil on väike kool, aga suured teod.»
Väikse kooli suured sõbrad
Kokku said viie kooli esindused. Inglise keele õpetaja Svetlana Oper ütles, et need on tõsised koolid, kellega Tsirguliina õpilased sõbrustavad, näiteks tõi ta Hispaania erakooli Estudio Agora. «See on rikkurite kool, väga suure õpilaste arvuga – 3000 last õpib seal,» kirjeldas ta.
Oper lisas, et Iirimaal asuvas Loreto College`is õpib 700, Norra Sandnes Videregaende koolis 1300 last. Ka Hollandi Regionale Scholengemeenschap t`Rijksi kool on Operi sõnul tohutu suur õpilaste arvu poolest, samuti asub kool väga vanas hoones.
«Iirlaste Loreto College oli algselt klooster – nunnade kool, nüüd aga tütarlaste kool,» selgitas Oper ja lisas, et Eesti koolidest erineb see veel ka selle poolest, et kõigil peab olema koolivorm.
Kadri Talvik tõigi koolivormi olemasolu välja kui kõige suurema erinevuse Iirimaa ja Tsirguliina kooli vahel. Küsimusele, kas ka Eestis peaks kasutatama vormi, vastas 9. klassi õpilane Kadri-Triin Kattai, et see oleks huvitav.
Talle oponeeris Ethel Laul, kes leidis, et võib-olla on vorm vajalik mõnes suuremas koolis, kus võib esineda riiete pärast halvustamist. «Aga näiteks meil on nii väikene kool, et see (koolivorm – E. L.) ei ole vajalik,» selgitas Laul.
Õppemeister ja arvutiõpetaja Jana Vainonen lisas veel, et iiri tüdrukud tõid välja koolivormi positiivse poolena, kuidas nad ei pea selle olemasolul hommikuti pead vaevama, mida jälle selga panna. «Üks mure hommikuti vähem,» muigas Vainonen.
Koolivormivaba päev
Svetlana Oper rääkis veel, et nii norra kui iiri kool tegelevad palju heategevusega. «Iiri koolis ostavad tüdrukud endale kord aastas ühe koolivormivaba päeva,» lausus ta. Ta selgitas, et see käib nii: tüdrukud maksavad igaüks kaks eurot, millega toetatakse koole Indias ja Aafrikas.
Iirimaal elasid eestlased kohalikes peredes. Kadri Talvik rääkis, et pereliikmed on omavahel lähedased, räägivad hästi palju, hommiku- ja õhtusööki süüakse koos – ühise laua taga. «Meil on ju nii, et kõik võtavad söögi ja lähevad oma tuppa,» lisas Talvik.
«Ja õhtul kui lapsed magama lähevad, soovivad nad emale ja isale head ööd ja teevad põse peale musi, suuremad ka,» lisas Kadri-Triin Kattai. Ethel Laul omalt poolt täiendas, et palju rõhku pannakse tervislikule toitumisele, kooli küll antakse kaasa võileib ja krõpsupakk, aga kodus süüakse võimalikult tervislikult. «Näiteks anti mulle valida, kas soovin valget või pruuni leiba, kuid öeldi ka, et pruun on tervislikum,» kirjeldas Laul.
Ühiselt käidi ka näiteks Dublinis ekskursioonil. Arvutiõpetaja Jana Vainonen kirjeldas linnapilti: «Seal on 40 ühesugust maja reas!» Tema sõnul oleks päris keeruline sõpra külla kutsuda, sest paljalt maja kirjeldamisest ei piisa: kõik on ju ühesugused. Ta lisas, et need majad on väga-väga ilusad ja hoitud, nende ümbrus on tema sõnul äärmiselt puhas. «Ja minnalaskmist ei ole mitte kuskil.»
Veel ühe tähelepanekuna tõi Vainonen välja, et pole klaasi ega plekistumist, nagu Eestis on. «Siin ehitatakse mõttetult suur hoone ja topitakse sinna 70 erinevat üksust sisse. Iirimaal seevastu ehitatakse ka uued hooned sarnaselt vanadele, midagi tänapäevast ma ei märganud,» rääkis arvutiõpetaja. Samas märkisid õpilased, et Dublinis kohtas modernseid hooneid küll.
Nii õpilased kui õpetajad rõhutasid eriliselt iirlaste sõbralikkust. «See jahmatas! Lähed täiesti võõrasse kooli ja sind võetakse vastu, nagu oleks sind juba tükk aega oodatud,» kirjeldas Vainonen. Samuti toodi välja ka iirlaste komme kätlemise asemel kallistada. «Mind vaadati veidralt, kui kätt tervituseks pakkusin,» sõnas Laul.
Õhus hõljub terroriaktide oht
Õppemeister ja arvutiõpetaja Jana Vainonen rääkis, et negatiivse poole pealt tõid teiste riikide lapsed välja töötuse, vaesuse ja terroriaktid. «Meile näiteks on need terroriaktid hästi kauged,» rääkis Vainonen ja lisas, et sellel hetkel sai ta aru, kui lähedal need tegelikult lastele on. «Kui siin elame omas kindlas mullis, siis neil on suhteliselt tavaline, et toimuvad näiteks suured narkokuriteod.»
Eesti koolide puhul Tsirguliina õpilased aga midagi negatiivset välja tuua ei osanudki. «Meil on nii väike kool, et kõik hoiavad kokku ja kui keegi midagi tahab, siis see tehakse enamasti ära – meil ei ole suuri probleeme,» selgitas Kadri Talvik.
Iirimaa loodus aga olla tsirguliinlaste sõnul üsna sarnane Eesti omale, kuigi metsa oli mõnevõrra vähem ning ümberringi olid suures ulatuses põllumaad. «Päris palju oli tammealleesid, need olid ikka 100–200 aastat vanad,» selgitas Oper.
Lisaks igapäevastele töötubadele ja ekskursioonile Dublinis osalesid õpilased ka kanuumatkal ning panid oma meeskonnatöö oskused proovile ekstreemsusi täis seiklusrajal.
Tsirguliina keskkooli 9. ja 11. klass osalevad Archimedese SA Comeniuse kaheaastases projektis «Exploring European Countries». Järgmisena viibivad kooli õpilased projekti käigus aprilli alguses Barcelonas, uuel õppeaastal aga minnakse ka Norrasse ja Hollandisse. Lisaks külastavad projekti kaasatud riikide õpilased oktoobris Tsirguliina keskkooli.