:format(webp)/nginx/o/2017/03/24/6485335t1h10fa.jpg)
Lõuna-Mehhikos ja Kesk-Ameerikas 14. - 16. sajandil elanud asteekidel oli mitmesuguseid relvi, mille abil ainult ei tapetud vaenlasi, vaid mis võimaldasid ka vaenlast lihtsalt relvituks muuta ja ta tegevust takistada.
Video: milliseid relvi kasutasid asteegid?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Messagetoeagle.com kirjutab, et asteekide relvad olid efektiivsed kuni hispaanlastest konkistadooride saabumiseni 16. sajandil.
Asteekide relvad olid järmised:
Macuahuitl (tõlkes näljane puit), mis oli raske nuia sarnane puitrelv, mille otsas ja külgedel olid obsidiaanist kolmnurgad, mille abil oli lihtne vigastusi tekitada. Arheoloogide andmetel oli see relv 70 – 80 sentimeetrit pikk ning obsidiaanist teravad «hambad» olid 6 – 8 sentimeetrit.
/nginx/o/2017/03/24/6485329t1h546f.jpg)
Asteegid kasutasid palju obsidiaani, mis oli tugevam kui plaatina ja teras, kuid samas vale kasutamise korral habras.
Nimetatud relva siksakilised «hambad» võimaldasid tekitada raskeid haavu kui ka tappa, kuid need «hambad» pidid olema kinnitatud õigesti, et nad ei murduks.
Tepoztopilli on asteekide variant odast, olles väga tappev relv, kuna selle otsas oli terav obsidiaanist ots. See oda võimaldas asteekide sõdalastel jääda vaenlasest piisavalt kaugele, kuid siiski olla ründamiseks piisavalt lähedal.
Tlaximaltepoztli oli relv, mis meenutas hilisemat tomahooki. See relv oli valmistatud kas kivist, vasest või pronksist ja seda oli kahte varianti, millest üks oli terava äärega ja teine tömp. See relv sai oma nime jumal Tepoztecatli järgi.
/nginx/o/2017/03/24/6485331t1h9421.jpg)
Atlatl oli kaugmaarelv, mis oli oda, mida sai mehhanismi abil kaugele saata. Oskuslik kasutaja suutis selle saata 9 – 10 meetri kaugusele.
:format(webp)/nginx/o/2017/03/24/6485333t1h2086.jpg)
Tlahuitolli oli asteekide vibu, milles kasutati obsidiaanist, kiltkivist või luust otsadega nooli. Asteegi sõdalased suutsid neid saata rohkem kui 100 meetri kaugusele.
/nginx/o/2017/03/24/6485313t1h66c5.jpg)
Tematlatl oli ling, mida valmistati Mehhikos kasvava agaavi kiududest. Selle abil sai lennutada kivisid kauge maa taha ja tabada üsna täpselt märki. Asteegid kasutasid kivisid, mis olid lihvitud vastava suurusega, et nad tabaksid täpsemalt ja nad ei kasutanud lahinguväljal leiduvaid kivisid.
Quauhololli oli sõjanui, mida kasutati lähivõitluses, selle käepide oli puust, kuid relvaosa oli kas kivist, vasest või tugevdatud puidust. Sellise relva abil oli lihtne koljut purustada.
:format(webp)/nginx/o/2017/03/24/6485315t1hec7d.jpg)
Asteekidest sõdalased kasutasid lahingutes kaitsevahendina kilpe, kuid neil oli ka riietus, mida katsid keha kaitsvad puitplaadid, olles omalaadne «rõngassärk» või «turvis».
Asteekide armee erinevate üksuste sõduritel olid eraldusmärgid, mis aitasid neil eristuda. Sõjameeste riietust tugevdas ka nende enda higi, mida kuuma päikese all võideldes üsna palju voolas. Kui «turvised» hiljem päikese käes ära kuivatati, siis nad muutusid higis leiduva soola tõttu jäigemaks, kuid ka tugevamaks.