Video: 700 aastat tagasi elanud mees sai näo

700 aastat tagasi elanud mehe näo rekonstruktsioon

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Briti Cambridge’i ülikooli teadlased rekonstrueerisid umbes 700 aastat tagasi elanud mehe näo ning nende teatel oli tegemist tavalise mehega, kes võis olla käsitööline või kalur. 

Teadlaste sõnul elas see mees 13. sajandil, ta skelett leiti Cambridge’i Püha Johannese hospidali maadelt, seega võis ta olla seal kunagi ravil ja seal ka surra, edastabThe Independent. 

700 aastat tagasi elanud mehe näo rekonstruktsioon

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Skelett ja kolju näitasid, et see mees tegi füüsilist tööd, tal oli eluajal mitmeid vigastusi ja ta suri ubes 40-aastasena.

Cambridge’i ülikooli teadlase John Robbi teatel viitas mehe luustik raskele tööle ja eluvintsutustele.

«Tegemist oli üsna tugeva kondiga mehega, samas ei tea me täpselt, millist tööd see mees tegi. Võimalik, et ta oli sepp, kingsepp, nahaparkal või mõne teise ameti esindaja. Samas ei olnud ta täiskasvanuna näljas, vaid ta menüü oli keskaja kohta rikkalik, koosnedes suures osas lihast ja kalast. See lubab oletada, et ta kas tegeles nende toiduainete müügiga või tal oli teistest suurem juurdepääs neile toiduainetele,» lisas Robb.

Teadlane jätkas, et seda meest võis tabada haigus või vigastus, mis tal takistas töötamast ja mille tõttu ta hakkas teistest sõltuma.

Hambaemaili analüüs näitas, et nooremas eas vähemalt kaks korda see mees nälgis.

Lisaks on ta kolju kuklaosas jälg tugevast hoobist, mille paranemine võttis kaua aega.

«See mees on keskmise välimusega, ta maeti nägu allapoole, mis on keskajal üsna ebatavaline. Ta esindab seda sektorit ajaloos, mille kohta on vähe teada. Kui rikkaid maeti luksuslikult, maitmispaikadeks olid kirikud ja kloostrid, siis vaeseid maeti sageli nii, kuidas juhtus. See mees on keskaja töölise hea näide,» jätkas teadlane.

Robb lisas, et ajaloolistes ülestähendustest on jõukate kohta, kuid väga vähe tööliste ja teenijate kohta.

«Keskajast on säilinud palju vara puudutavaid dokumente. Kehtib reegel, et mida vähem vara kellelgi siis oli, sed väiksema tõenäosusega teda kuskil kirjalikult mainiti. Luustikud on need, mis annavad pildi, kuidas tavalised iniemsed keskajal elasid,» nentis ekspert.

Cambridge’i teadlased andsid nüüd näo 13. sajandil elanud mehele, kelle luustik leiti 2010 – 2012 Cambridge’is toimunud väljakaevamistel. Kokku leiti 400 luustikku, mille omanikud elasid ajavahemikul 13. – 15. sajand. 

Tagasi üles