Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Rootsis hakatakse Venemaa rünnaku kartuses korrastama tuumavarjendeid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Külma sõja ajal ehitatud tuumavarjend Stockholmis | FOTO: JONATHAN NACKSTRAND/AFP/Scanpix

Rootsis hakatakse korrastama kodanike jaoks tuumavarjendeid, mis peaks neid võimaliku Venemaa tuumarünnaku korral kaitsma lööklaine ja kiirguse, kuid ka bioloogilise ja keemiarelva eest.

Rootsi tsiviilelanike kaitse amet uurib, kas Läänemeres asuval Gotlandi saarel, kus Rootsil on ka suur sõjaväebaas, saab kasutusele võtta sinna külma sõja ajal rajatud punkrid, edastab The Independent.

Nimetatud ameti juhi Mats Berglundi sõnul peaks sealsed kaitsepunkrid olema üle vaadatud ja korrastatud selle aasta lõpuks.

Gotlandi saarel on olemas 350 tuumapunkrit, kuhu mahub 35 000 inimest, samas selle saare elanikkond ulatub ligi 60 000 inimeseni.

Rootsis ehitati külma sõja perioodil kokku üle 65 000 kaitsepunkri, mis oleks rootslasi kaitnud võimaliku tuumasaõja tingimustes. Kõikidel neil on oranži ja sinisega logo ning silt skyddsrum, mis tähendab varjend.

Üks selliseid varjendeid asub Rootsi pealinnas Stockholmis, kus praegu tegutseb firma, mis haldab saladokumentide lehekülje WikiLeaks servereid.

Rootsis hakati kaitsepunkritele tähelepanu pöörama pärast seda kui julgeolekuteenistus teatas, et Läänemere piirkonnas on tuumarünnaku ja sõja oht kasvanud.

Külma sõja ajal ehitatud tuumavarjend Stockholmis | FOTO: JONATHAN NACKSTRAND/AFP/Scanpix
Rootsis asuva kunagise tuumapunkri sisevaade | FOTO: JONATHAN NACKSTRAND/AFP/Scanpix
Rootsis asuva kunagise tuumapunkri sisevaade | FOTO: JONATHAN NACKSTRAND/AFP/Scanpix
Rootsi külma sõja ajastu tuumavarjend | FOTO: JONATHAN NACKSTRAND/AFP/Scanpix

Rootsi Julgeolekuteenistuse (Säpo) juht Anders Thornberg ei nimetanud ohu allikana Venemaad, kuid on teada, et Venemaa pöörab pärast Krimmi annekteerimist ja teiste riikide poolset hukkamõistu aina enam tähelepanu militaarstruktuuride tugevdamisele.

Rootsi ei kuulu NATOsse ja selle tõttu saab loota vaid iseendale. Rootsis kehtestati hiljuti uuesti kohustuslik ajateenistus.

Tagasi üles