Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kes oli kuulsasse Rockefelleride dünastiasse kuulunud David Rockefeller?

5
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
David Rockefeller 1957. aastal | FOTO: STAFF/AFP/Scanpix

Eile suri südameprobleemide tagajärjel New Yorgis oma kodus Rockefellerite dünastia vanim elus olnud liige David Rockefeller, olles 101-aastane.

12. juunil 1915 sündinud David Rockefeller oli Rockefellerite dünastia alusepanija John D. Rockefelleri, firma Standard Oil asutaja, lapselaps ning oma suure suguvõsa juht alates 2004. aastast kuni surmani, edastab biography.com.

David Rockefeller 1957. aastal / STAFF/AFP/Scanpix

David Rockefeller oli oma isa John D. Rockefeller Jr-i ja ta naise Abigail Green Aldrichi kuuest lapsest noorim, kuid samas kõige edukam, saades pankuriks ja filantroobiks.

David Rockefeller lõpetas 1936. aastal Harvardi ülikooli majanduseriala cum laude, õppides lisa-aasta veel mainekas London School of Economics’is, kus ta õpingukaaslaseks oli tulevane USA president John Kennedy. Londoni õpingute ajal töötas Rockefeller pangas, millest hiljem kujunes Chase Manhattan bank.

1940. aastal sai ta majandusdoktori kraadi Chicago ülikoolis, ta dissertatsioon kandis pealkirja «Unused Resources and Economic Waste» (Kasutamata ressursid ja majanduslik raiskamine).

Pärast ülikooli lõppu töötas ta 18 kuud New Yorgi linnapea Fiorello La Guardia sekretärina, tehes seda praktiliselt tasuta, kuid saades hea kogemuse, kuidas tuleks linna juhtuda. 1941 -1942 töötas David Rockefeller USA tervise- ja keskkonnakaitse ametis, kuid pärast USA astumist Teise maailmasõtta liitus ta armeega, läbides 1943. aastal ohvitseride koolituse.

Teise maailmasõja ajal osales ta lahingutes nii Põhja-Aafrikas kui Prantsusmaal, kuuludes majandus- ja poliitilisse luureüksusse. Talle tuli seal kasuks hea prantsuse keele oskus. Ta lahkus armeest 1945. aastal, olles saanud kapteni auastme. Lisaks USA sõjaautasudele sai ta ka Prantsusmaa auleegioni autasu.

Sõja ajal oli ta seitse kuud ka Pariisis USA saatkonna militaaratašee nõunik, kasutades töö tegemisel ära oma perekonna ärikontakte.

Pärast sõda asus David Rockefeller tööle New Yorgis Chase National Bankis, tõustes karjääriredelil kiiresti ja saades 1952. aastal asepresidendiks. Ta oli aastakümnete jooksul nii USAs kui kogu maailmas üks mõjukamaid pangandusspetsialiste.

David Rockefeller 1976. aastal / Personalities/Scanpix

Ta laiendas oma panga tegevust Lõuna-Ameerikasse ning aitas 1955. aastal kaasa Chase National panga ja Manhattani panga ühinemisele, luues sellega panga, mida tänapäeval tuntakse kui Chase Manhattan panka. David Rockelfeller oli pikka aega selle panga tegevjuht ja direktorite nõukogu eesotsas.

David Rockefeller jäi pensionile 1981. aastal, olles pangandusala tipus.

David Rockefeller 1981. aastal / D. Pickoff/AP/SCANPIX

Nii nagu ta isa ja vanaisa, tegeles ka David Rockefeller heategevuse ja abiprojektidega mitmel elualal, kaasa arvatud meditsiinis, teaduses ja hariduses.

Rockefellerid asutasid ka oma meditsiiniuuringute instituudi, mille eesotsas David Rockefeller 1940. aastatel oli. 1960. aastatel oli David Rockefeller tegev Rockefelleri ülikooli alluvuses tegutsevas biomeditsiini uuringute instituudis.

Lisaks teadusele tegeles David Rockefeller ka kunstiga, olles new Yorgi moodsa kunsti muuseumi (MoMa) juhtkonnas ning ta arendada Manhattani linnaosasid.

David Rockefeller moodsa kunsti muuseumis / Neilson Barnard/AFP/Scanpix

2002. aastal oli David Rockefeller oma kuulsast suguvõsast esimene, kes avaldas elulooraamatu, mille pealkiri oli «Memoirs. Rockefeller selgitas siis väljaandele New York Times, et ta peab oma elukäiku üsna põnevaks.

2008. aastal annetas David Rockefeller oma kunagisele ülikoolile Harvardile 100 miljonit dollarit,  mis on sellele ülikoolile annetatud summadest kõige suurem.

David Rockefeller tegutses ka USA presidentide nõunikuna alates president Dwight Eisenhowerist kuni Barack Obamani. President Jimmy Carter pakkus talle USA rahandusministri portfelli, kuid ta keeldus sellest. Lisaks kohtus David Rockefeller maailma mitme mõjuka poliitikuga, kelle hulgas olid ka Iraagi president Saddam Hussein, Kuuba liider Fidel Castro ning Nõukogude Liidu juhid Nikita Hruštšov ja Mihhail Gorbatšov.

David Rockefeller ja Mihhail Gorbatšov / Vyasheslav Runov/RIA Novosti/Scanpix

David Rockefeller ja Nelson Mandela 1989. aastal / HENNY RAY ABRAMS/AFP/Scanpix

David Rockefeller ja Ronald Reagan 1984. aastal / Ira Schwarz/AP/Scanpix

Nii nagu ta esivanemad, nii oli ka David Rockefeller vabariiklane ja vabariikliku partei toetaja. Oma suure suguvõsa kaudu oli ta seotud ka USA Luure Keskagentuuriga (CIA), olles CIA direktori Allen Dullesi sõber ja usaldusalune.

David Rockefeller ja ta abikaasa Margaret McGrath (1915 – 1996) abiellusid 7. septembril 1940, neil oli kuus last: 24. juulil 1941 sündinud David Rockefeller Jr, 1943. aastal sündinud Abigail Aldrich Rockefeller, 1944. aastal sündinud Neva Rockefeller, 1947. aastal sündinud Margaret Dulany Rockefeller, 1949 – 2014 elanud Richard Gilder Rockefeller ja 1952. aastal sündinud Eileen Rockefeller.

Väljaande Forbes andmetel ulatub David Rockefelleri vara 3,3 miljardi dollarini, millest osa pärineb ta vanaisa ja isa loodud perekonnafondidest, kuid ta suurendas oma elu jooksul perekonna vara märgatavalt ka ise. Kinnitamata andmetel võib Rockefellerite vara suurus olla isegi 11 miljardit dollarit.

Ta oli osanik mitmes edukas firmas, kaasa arvatud Virgin Islandi kuurordiprojektis, Argentinas asuvas rantšos ja Austraalia lambafarmis.

David Rockefellerile kuulus New Yorgis Hudson Pines villa, lisaks oli tal Manhattanil East 65th Streetil maja, kuid ka New Yorgi lähedases Columbia maakonnas Livingstonis maamaja. Maine’i ranniku lähedal Mount Deserti saarel oli tal suvila.

2015. aasta mais tähistas David Rockefeller oma 100. sünnipäeva ja annetas 1000 aakrit maad looduskaitsealaks.

Tagasi üles