Tsitruselised – kevadised äratajad

Sidrun. Foto: SCANPIX

Tiina Lebane, Elukiri

Küll tahaks märtsis rõkata – kevad on käes! Astroloogiliselt nii ongi, aga päris nähtav kevad on siiski visa tulema. Esimesed soojad päikesekiired jaksavad küll päeval lund sulatada, aga öösel on võim veel kindlalt pakase käes. Ometi on elulepuhkemine võimsam ja talveunest hakkab tasahilju ärkama kogu loodus. Sealhulgas ka inimorganism.

Pikalt justkui puhkerežiimis viibinud organism vajab eriti nüüd, ärkamise ajal ja jääkainetest vabanemiseks puhastavaid ja vitamiinirikkaid toitaineid. Eks ikka C-vitamiin on see võlur, mis aitab meid parimal viisil turgutada, organismi tugevdada ning viiruste ja haigusetekitajatega võidelda.

Kuigi C-vitamiini leidub pea kõigis puu- ja köögiviljades, hoiavad esikohta siiski hoopis tsitrused: sidrunid, apelsinid, mandariinid ja eriti greip. Tsitrusviljad tugevdavad veresooni ja hoiavad need elastsetena, taastavad jõuvarusid, vähendavad veresoonkonna puudulikkuse ja hüpertoonia riski, parandavad seedetrakti tegevust ja isu ning samuti aitavad vabaneda maksa funktsionaalsetest häiretest.

Sidrun sobib igas vanuses inimestele, nii haigetele kui tervetele. Organismile mõjub sidrun nii lahustajana kui ka suurepärase taastajana. Organismi tugevdamiseks on kasulik kevadine sidrunijoogikuur: pressi sidruni mahl klaasitäie vee sisse ja sulata hulka ka teelusikatäis mett. Joo aeglaselt, väikeste lonksude haaval.

Hapu sidruni võib asendada magusama apelsiniga. Apelsinikoores sisalduvad erilised eeterlikud õlid, mis võtavad ära ärevusseisundi, apaatia, normaliseerivad vererõhku, taastavad une. Arstid soovitavad depressioonis olevatele inimestele sagedamini apelsini nuusutada.

Teistest magusamat mandariini oleme sageli harjunud pidama vaid dessertpuuviljaks. Tegelikult ei jää ta oma toiteväärtuse poolest alla teistele tsitrusviljadele.

Roheline laim on meie poelettidel suhteliselt uustulnuk. Mõrkjas-hapukas mahl ja koor sobivad suurepäraselt mitmete jookide, kookide ja ka hautiste maitsestamiseks. Laim on parim poolküpsena, sest just siis pääseb selle eriline maitse kõige enam esile ja vili on ka kõige mahlasem. Seetõttu vali ostes kõige tumerohelisemad laimid.

Greip on sedavõrd eriline puuvili, et temas on kasulik kõik: viljaliha, koor ja isegi seemned. Nad sisaldavad unikaalseid vitamiine, mikroelemente ja bioflavonoide. Valgetes kiledes greibiviilude ümber sisaldub C-vitamiini rohkemgi kui viljalihas, seepärast tuleks ennast harjutada neid enne söömist mitte eemaldama.

Järgnevalt mõned retseptid, milles kõige tähtsam roll on tsitrusviljadel. Ikka selleks, et talveväsimusest kergemini välja tulla ja kevadele vastu ärgata!

Vahemerehõnguline kanapada on ühtaegu tõhus roog nii oma perele kui meeldiv vaheldus peolauale. Et sidrunikoore mõrkjas maitse väga tugevaks ei muutuks, võib sidruniviilud kohe pärast roa valmimist potist välja tõsta.

SIDRUNIGA HAUTATUD BROILERIKOIVAD
4 sööjale

1–1,2 kg broileri poolkoibi ja/või kintsutükke
1 sidrun
4 keskmist sibulat
8 küüslauguküünt
1 roheline paprika
2 tl soola
jahvatatud musta või valget pipart
5 sl oliiviõli
2 loorberilehte
1 dl vett
2 dl valget veini või puljongit
10–12 musta oliivi
10–12 rohelist oliivi
peotäis värskeid tüümianioksi

Valmistamine
Pese sidrun ja lõika paksudeks viiludeks. Koori sibulad ja lõika sektoriteks. Koori ka küüslauguküüned ja lõika pooleks. Pese paprika, puhasta seemnetest ning lõika pikkadeks õhukesteks ribadeks. Maitsesta broileritükid soola ja pipraga.

Aseta kaanega suletavasse haudepotti kihiti broileritükid, sibula- ja küüslaugupoolikud, sidruniviilud ja paprikaribad. Nirista peale oliiviõli, raputa üle soola ja pipraga ning jaga oliivid ja loorberilehed sobivatesse vahedesse. Vala üle veini või puljongiga ning tõsta kõige peale tüümianioksad.

Küpseta 225-kraadises ahjus umbes üks tund ehk kuni kanatükid on läbi küpsenud. Võid valmistada roa ka fileest, sellisel juhul on küpsemisaeg paarkümmend minutit lühem.