Video: Norra kuulsaim surmajuhtum on seni lahendamata

Norra politsei joonistus Isdaleni naisest

FOTO: Wikipedia.org

Norra kuulsaim, seni lahendamata surmajuhtum pärineb 29. novembrist 1970. aastast, mil kahe tütrega Ulrike mäe juures Isdaleni orus matkanud mees leidis alasti naise surnukeha.

Politsei leidis naise surnukeha juures unerohutablette, karbi lõunasöögiga, tühja St. Hallvardi likööripudeli ja hõbedast lusika, millelt olid selle omaniku nimetähed mahakraabitud, edastab iltasanomat.fi.

Lisaks oli paigas kaks veepudelit, mis lõhnasid bensiini järele.

Politsei uuris, mis naisega juhtuda võis, leides veel üsna palju kummalist.

Tegemist oli 30 – 40-aastase naisega, kes oli heas sportlikus vormis ja sale, kuid millegipärast olid ta sõrmotsad vigastatud nagu neid oleks keegi viilinud, et sõrmejälgi ei saaks võtta.

Norra politsei joonistus Isdaleni naisest / wikipedia.org

FOTO: Wikipedia.org

Laboriuuring näitas, et naise organismis oli märke 50 erinevast unerohust ja vingumürgitusest. Uurijate teatel  näitasid hambad, et neid on parandatud kuskil Lõuna-Ameerikas.

Politsei esitas küsimuse, et mida tegi oletatavalt mõnest välisriigist pärit naine Norras ja Isdaleni orus, kus ta elu kaotas.

Norra Isdaleni org / wikipedia.org

FOTO: Wikipedia.org

Kolm päeva pärast naise surnukeha leidmist avastati Bergeni raudteejaamast kaks sellele naisele kuulunud kohvrit, mis sisaldasid maskeerumiseks vajalikke aksessuaare nagu prillid, parukad ja erinevad rõivad. Politseid hämmastas, et rõivastelt olid kõik kaubamärkidele viitav eemaldatud.

Kohvrites oli ka 500 Saksa marka ja märkmik, milles oli kodeeritud kirjutisi. Lisaks oli Norra suuruselt neljanda linna Stavangeri Oscar Rørtvedti kingapoe kilekott.

Politsei kuulas kingapoe omaniku ja ta 22-aastase poja Rolf Rørtvedti üle ning noormees teatas, et mäletab keskmist kasvu ja tumedajuukselist naist, kes neilt kummikud ostis, lõhnates  tugevalt küüslaugu järele.

Uurimisel ilmnes, et naine külastas seda kauplust kolm nädalat enne ta surnukeha leidmist. Sealt ostetud sinised kummikud oli selle naise laiba juures ja selle järgi sai järeldada, et enne Isdalenit oli naine Stavangeris.

Siis leidis politsei Stavangeris hotelli, kus naine oli elanud ning sealt töötanud inimesed mäletasid kummikuid kandnud ja viletsat inglise keelt kõnelenud naist.

Naine oli hotelli sisseregistreerides kaustanud nime Finella Lorck ja oma rahvuseks andis, et on belglanna.

Oli ka teada, et see naine viibis mõnda aega Bergenis, kuid politsei ei suutnud teha kindlaks hotelli, kus ta seal elas.

Uurimine näitas, et naine reisis Norras linnast linna, sellel viitasid ta koodeeritud märkmed.

Lõpuks oli selge, et naine kasutas igas linnas erinevat nime ja vähemalt seitset passi. Lisaks Finella Lorckile oli ta ka Claudia Tielt, Vera Jarle, Alexia Zarna-Merchez, Claudia Nielsen, Genevieve Lancier ja Elisabeth Leenhouwfr.

Norra politsei kontakteerus juhtumi lahendamiseks teiste Euroopa riikide politseiga ning ilmnes, et see naine oli olnud ka Prantsusmaal Pariisis, kus ta kasutas nime Vera Schlosseneck.

Belgia politsei kinnitusel niisuguste nimedega naisi Belgias ei olnud, seega olid kõik need nimed välja mõeldud. Passide uurimne näitas, et need kõik olid võltsingud.

Väljamõeldud nimedele ja identeedile viitas ka ta see, et naine täitis Claudia Tieltina hotelliformulari saksa keeles, kuid rahvuseks kirjutas «belgish», mis on vale. Saksa keeles on belglane «belgisch».

Norra politsei küsitles hotellides, kus see naine viibida võis, töötajaid, kelle sõnul oli tegemist iseseisva ja üksinda reisimisega harjunud naisega.

Norra meedia hakkas sepkuleerima, et kas see Isdalenis hukkunud naine oli mõne teise riigi agent. Tegemist oli aastaga 1970, mil külm sõda oli täies hoos ning selles ei oleks olnud midagi imelikku. Samuti spekuleeriti, et äkki see naine on hoopis seotud rahvusvahelise kuritegevusega ning ta põgenes oma tapjate eest või siis lahkus ta oma sünnimaalt, kus teda taga kiusati.

Politsei ei suutnud naise päritolu ega muud temaga seotud kindlaks teha ning arvati, et ta tegi Norras enesetapu. Bergeni politseijuht Asbjørn Bryhn oli veendunud, et see naine kannatas paranoia käes, mille tõttu olid tal põgenemise ja tagaajamise luulud.

Isdalenist leitud naine maeti tundmatuna 5. veebruaril 1971  Norra Møllendali surnuaiale. Haual puudub hauakivi, kuna naise identiteet ei ole seni selgunud. Naine maeti tsingist kirstust, et vajadusel haud avada, kas siis uueks uurimiseks või ta tagastamiseks lähedastele.

Surnuaed, kuhu Isdaleni naine maeti / wikipedia.org

FOTO: Wikipedia.org

Norra politsei sõnul on selle naise surmast möödunud 46 aastat, kuid lahendust ei ole leitud. 2016. aastal võeti naise hammastest DNAd, kuid ka see ei aidanud ta päritolu jälile jõuda. Osa Norra politsenikke on seni veendunud, et see naine ei teinud enesetappu, vaid ta tapeti. 

Tagasi üles