Ott Kiivikas: kulturism ja fitness sobivad suurepäraselt ka kohvisõltlastele
16. märts 2017, 11:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/12/04/6144281t1h822c.jpg)
16. märtsil toimub Tallinna restoranis Trühvel eriline üritus, milleks on «Teeling Irish Premium Coffee Challenge». Tegu on võistlusega «Barista versus Baarmen», mille eesmärgiks on välja selgitada parim Premium Iiri kohvi valmistaja. Üheks kohtunikuks on palutud ka meie aja superkangelane Ott Kiivikas.
Iiri kohvi challenge üks kohtunikest, Ott Kiivikas tunnistab, et kulturismis ja fitnessis on palju kohvitarbijaid.
Võistlejate ülesandeks on valmistada Iiri kohvist oma «twist» ehk enda nägemus Iiri kohvist, igat kokteili hinnatakse individuaalselt ning kohtunikud valivad välja parima. Võistlust hindavad lisaks mitteasjatundjast Otile veel neli kohtunikku, kelleks on Iiri kohvi tegemise maailmameistrid Helger Aava ja Marta Piigli, Eesti üks parimaid baarmeneid, Butterfly omanik Kristo Tomingas ja Eesti Baarmenite Assotsiatsiooni president Margit Kikas. Oti ülesandeks on hinnata kokteile baarikülastaja vaatevinklist.
Ott, oled sedapuhku žüriis, kus peab hindama kohvi maitset? Kas tõesti oled pädev kohviekspert?
Jah, mind kutsuti ja olin meelsasti nõus. Üritustega on nii, et mind kutsutakse sageli, kuid ma kahjuks igale poole jõua. Aga mulle meeldivad uued väljakutsed, mis avardavad ka silmaringi. Olen igapäevane kohvitarbija, muidugi mitte Iiri kohvi tarbija, aga ega ma päris täiskarsklane ka pole. Kõrretäis kohvi koos alkoholiga sisse tõmmata on lubatud, ja miks mitte seda väljakutset siis vastu võtta.
Kui rääkida igapäevasest kohvitarbimisest, siis kas enne võistlusperioodi see sul siiski muutub?
Kui kohvile siirupit või suhkrut mitte lisada, siis kohvi energeetiline sisaldus teab mis suur pole. Kalorisisalduse piiramine peaks tulema siis, kui ma armastan koorega kohvi ja panen sinna kolm lusikat suhkrut — siis võiks ju piiramisest rääkida, õigemini lisandite piiramisest, sest kohv iseenesest võistlustele mõju ei avalda. Pigem vastupidi, kulturismi ja fitnessi maailmas on kohv väga popularne jook, ja inimene, kes on energeetilises defitsiidis, joob seda, kusjuures põhjendus on lihtne — kui sa toidust piisavalt energiat ei saa, muutud üldjuhul väsinuks, midagi on organismis puudu.
Kohv on nii laialt levinud, sest seda võetakse ergutaval eesmärgil. Kui ta ei täidaks ergutavat eesmärki, kas me teda siis sellises koguses tarbiksime? Tee sisaldab samamoodi kofeiini, seda küll vähem, aga teest ju me ei oota, et ta ergutaks, teed joome rohkem toniseeriva joogina. Ma ei usu, et maitse üksi paneks inimesi sellises koguses kohvi tarbima, kui ta ei omaks kesknärvisüsteemi ergutavat mõju. See on põhjus, miks kulturismis ja fitnessis on palju kohvitarbijaid, aga üldjuhul juuakse ikka musta kohvi.
No vahel võib-olla ka mingite asendajatega, mis annavad magusust, aga mulle meeldib puhas maitse. Kui ma võtan kohvi, siis saan aru, kas maitse meeldib või mitte, aga kohvispetsialistiks ennast ei pea. Mingid eelistused on mul välja kujunenud ja need võivad ka žüriis olles kasuks tulla.
Iiri kohvist rääkides on seal mõnigi lisand alkoholi ja magustaja näol olemas, aga seekord ei oodatagi sinult vist tehnilist hindamist. Mis arvad, kas tuleb raske kohtunikutöö?
Keeruline see kindlasti tuleb, aga ma proovin. Ei mäletagi, millal käisin viimati toiduainetetööstuses mingit testi tegemas. See oli vist siis, kui töötasime välja mingi konkreetse toiduaine ja pidime testima, kas jogurtit või kohupiima. Testid olid laua peal, pidime maitsma, vahepeal loputasime suud, et järgmisest maitse puhtusest aru saada. Selliseid teste pole mul üle mõistuse palju olnud.
Mul on täna isegi raske mingeid ootusi paika panna või öelda, et mille järgi valiku teen. Ma ei teagi täpselt, mis komponente ja mis vahekorras kokku segama hakatakse. Ülimagusad asjad mulle väga ei istu, aga usun, et puhtalt kohvi maitsest on asi kaugel. Ma arvan, et seal on asju, mida ma ise ei telliks, aga kui miski hakkab meeldima, siis mine tea, ehk saan sealt uue lemmiku.
Uute asjade proovimine ongi võimalus saada laiemat teavet selle kohta, mida inimesed tarbivad. Need ei ole ju õhust võetud asjad, need on asjad, mida inimesed tavapäevakontekstist erinevalt restoranides või baarides valmistavad. Kui mina tellin, siis ikka asju, mida olen harjunud tellima. Nüüd tekib võimalus proovida 8-10 kokteili, mille peale ma ise ei tulekski, selles suhtes tuleb see hea kogemus.