Fantaasiamaailm lisab pärisellu soojust ja värvi

Ennast fantaasiakunstnikuks nimetav Andrus Raag peab maali “Kalamees” oma hingeliseks autoportreeks, kuigi ta päriselus kalal ei käi. Foto: Urmas Luik

Pärnu uue kunsti muuseumis on 27. märtsini avatud kaks näitust, mis võimaldavad pilku heita muinasjuttude ja mütoloogia maailma.

Vabakutseline kunstnik Andrus Raag kujutab oma maalinäitusel “Kaitsevärvid” muinasjutulisi maastikke, kus elavad kummalised olevused. Autor kasutab oma tööde kirjeldamiseks terminit “fantaasiakunst” ning näituse pealkiri vihjab asjadele ja maailmadele, mis inimese silmale muidu varjatud on, kuid mille otsa mõni uljas seikleja aeg-ajalt ikka komistab.

Trollide ja haldjate kodud

Suur fantastikasõber Raag fännab oma sõnutsi nii müüte ja fantaasiakirjandust eesotsas J. R. Tolkieni loominguga kui ulmefilme. Inspiratsiooni saab ta eelkõige oma mõtetest, mis seni peas kummitavad, kuni maalidele pääsevad, aga ka kõikvõimalikest kunstiliikidest.

“Minu pilte võib vaadata nagu killukesi üleloomulikest maailmadest, mis avanevad folklooris ja fantaasiakirjanduses,” tõdeb kunstnik. “Näiteks maal kolmest trollist sai alguse lapsepõlves talletunud mälupildist. Käisin sõpradega looduses telkimas ja lõket tegemas ja õhkkond tundus just selline müstiline.”

Raag peab näitusel endale kõige tähtsamaks hingelist autoportreed – maali veidrast kalamehest, ja maali “Kodu”, millel kujutatud omapärane üksikul saarel asuv majake.

“Kodu on armas sellisena, nagu ta on, kuigi tundub teistele ehk kummalisena,” arvas Raag. “Kodu võiks olla teatud mõttes inimese sisevaade.”

Maalid on helgetes, soojades ja kirgastes värvides, kohati varjutavad huldrate, trollide ja orkide elupaiku siiski süngemad toonid. “Arvan, et maailmale ei tee paha natuke helgust juurde tuua,” usub autor.

Nukud legendidest

Uue kunsti muuseumi teises ruumis jätkub muinasjutumaailm Eesti nukukunsti maja rahvusvahelise nukukunstinäitusega “Linna legendid”. Autorinukkude väljapanekul eksponeeritakse üle 30 töö, mille autorid on Eestist, Venemaalt ja Ukrainast. Igaüks neist valis inspireeriva legendi ajaloost või muistenditest ja kehastas seda oma nukus.

Riidest, puidust, paberimassist ja voolimissegudest valmistatud nukud on unikaalsed. Nii leiab näituselt Hiiumaa võluvaid elfe, kellakujulise Ülemiste vanakese, Haapsalu valge daami, ustava laternasüütaja ja muid salapäraseid tegelasi.

Tänapäevased materjalid võimaldavad nukkude anatoomiat ja nägusid kujutada imetlusväärselt filigraanselt ja väljendusrikkalt, nukukostüümid paistavad silma uhkete materjalide, rikkalike detailide ja peene teostusega.

Eelmise aasta mais Tallinnas Katariina käigus avatud Eesti nukukunsti majas tegutsevad nukumuuseum ja kauplus, korraldatakse näitusi ja meistrikursustel võib igaüks nukke tegema õppida.

Nukukunsti maja juhataja Tarvi Pink rääkis, et nende maja on Eestis ainuke koht, kus kollektsiooninukke tegema õpetatakse.

“Autorinukkude valmistamine ja kollektsioneerimine on maailmas väga levinud ja suur äri, kuid Eestis alles vähe levinud,” tutvustas Pink. “Eestis valmistasid selliseid nukke seni põhiliselt teatrite butafoorid, kellest mitu praegu meie kursustel end täiendamas on käinud.”

Pingi sõnutsi on Eestis 10-15 inimest, kes nukukunstnikuna töötavad. Autorinukkude hinnad algavad 150, tippkunstnikel 5000 eurost, viimasel Moskva rahvusvahelisel näitusel müüdi kalleim nukk ligi 250 000 krooni eest.