Jäääär mängib, kuni jätkub lapsemeelsust

Urmas Hännile
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaan Sööt (paremal) ja Jäääärest paraku hea mitme aasta eest lahkunud Inboil (Andrus Rootsmäe).
Jaan Sööt (paremal) ja Jäääärest paraku hea mitme aasta eest lahkunud Inboil (Andrus Rootsmäe). Foto: Sille Annuk / Postimees

Jaanuaris oma 20. aastapäeva tähistanud ansambel Jäääär jätkab pidulainel: täna esitleb juba hõbedaga juustes hällilaps Pärnu Endla Küünis enda juubeliplaati, mis salvestati läinud aasta lõpus Viljandimaal, helikandjal ansambli vaid varem ilmunud lood-laulud. 

„Pärnu publikuga pole me sünnipäeva veel pidanud, nüüd peame ja üksiti esitleme plaati,” põhjendas Jääääre asutajaliige Jaan Sööt juubeli pikale venivat tähistamist. Et pärnakad end liialt kõrvust tõstetuna ei tunneks, viiakse tillukese tuuri käigus muusikalist külakosti ka Virumaale Rakverre ja mere taha Kuressaarde.

Sööt tõdes, et ehkki Jäääär laval imevigureid ei tee, detsibellidega ei priiska ega peibuta kuulajaid-vaatajaid menubändide esinemistel nii tavapäraseks saanud palja naiseihuga, publikust ansamblil puudus pole.

„Tänu taevale on meil kuulajaid jagunud, kusjuures viimased aastad näitavad kasvutendentsi, mis sellise suhteliselt eaka bändi kohta on kummaline,” nentis Sööt.

“Tasa taibata on kergem”

Sööt pakkus, et nende üks magneteid on omapärane helikeel, ent kindlasti mängib oma rolli seegi, millest Jäääär laulab.

„Kindlasti on tähtis see, millest laulame: tundub, et tänapäeva inimestele on vaja sedasorti jutustamist,” arvas pillimees.

Südamest tuleva ja südamesse mineva esinemislaadi puhul on mõeldamatu kuulajaga suhelda forte fortissimo. Luuletajagi on märkinud: „Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem.”

Kõneldes lähemalt kriitikute poolt urbanfolkansambliks kiidetud kooslusest, nentis Sööt, et ehkki jahtlaeva, rääkimata palmisaarest, pole neist keegi muusikategemisega teenitud raha eest ostnud, toob Jäääär ansambli liikmetele leiva ja või lauale.

„Ühest kandist on meil hästi läinud, et oleme senimaani muusikaga, mida meile endale meeldib mängida, mis pole meile kohustus, ennast ära elatanud,” tõdes Sööt. „Kui see nii ei oleks, peaksime midagi muud tegema: kolmveerand ansambli praegusest kooseisust on tegevad ainult muusikuna, üks meist on veel teadusemees.”

Rahateema lõpetuseks ütles Jääääre muusik: „Muusikat teeme siiski südame sunnil, mitte suure raha kokkulükkamiseks.”

Laul südame sunnil

Kui kaua südame sund ansambli liikmeid veel kannustab, ei osanud Sööt pakkuda. Liiati on see teema, mille üle parimais aastais meestel ei passi pead vaevata.

„Praegu pole küll mõtet tulnud oma tegevus peatada, eks me mängi seni, kuni endal huvitav on,” märkis muusik.

Kuid kindlasti mängib Jääääre kestmisel olulist rolli seegi, kui kaua suudetakse endas hoida lapsemeelset usku ja tahtmist muusikat tehes maailma parandada. “Kujutan ette, et kui see tahtmine meid jätab, peab lõpetama, aga senimaani pole veel üle läinud. Eks aeg-ajalt paista see lapsemeelsus pisut väljagi,” nentis Sööt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles