Miks Pariisi eeslinnade vaeseid ei huvita presidendivalimised?

Rassimivastane meeleavaldus Pariisis Foto: Lewis JOLY/SIPA/Lewis JOLY/SIPA/Scanpix

Prantsusmaa selle aasta presidendivalimised leiavad aset aprilli lõpus ja mai alguses, kuid suurt osa pealinna Pariisi ja selle eeslinnade vaeseid, kellest enamik on tumedanahalised, valimised ei huvita.

Pariisi Aulnay-sous-Bois’ eeslinnas elavate noorte sõnul ei ole vahet, kes Prantsusmaa presidendiks saab, sest nende elu sellest paremaks ei muutu, edastab The Local.

Kui presidendivalimised peaksid tekitama lootuse paremale tulevikule, kuna riik saab uue juhi, siis Aulnay-sous-Bois’ elanikes see elevust ei tekita.

Pariisi põhja- ja idaosa elanike sõnul hääletasid nad 2012. aastal François Hollande’i poolt, kuid neid ei ole Hollande’i võimuloleku ajal tähele pandud ja nad on unustatud inimesed, keda poliitilised hüüdlaused ja lubaduse ainult ärritavad.

Protestijad Pariisi eeslinnas Foto: Arnaud Andrieu/SIPA/Arnaud Andrieu/SIPA/Scanpix

Pariisi vaeste arvates ei ole sellel aastal mitte ühtegi presidendikandidaati, keda saaks toetada. Kandidaadid on äärmusparempoolne ja migratsioonivastane Marine Le Pen, endine pankur Emmanuel Macron, korruptsiooniskandaalide keerises olev François Fillon ning kaks vasakpoolset kandidaati, Benoit Hamon ja Jean-Luc Melenchon, kelle hääl on võrreldes varemnimetatutega väga nõrk.

Marine Le Pen Foto: MICHEL EULER/AP/Scanpix

Francois Fillon Foto: LIONEL BONAVENTURE/AFP/Scanpix

Emmanuel Macron Foto: DENIS CHARLET/AFP/Scanpix

«Mitte ükski neist kandidaatidest ei hooli meist ega teiste sarnaste piirkondade elanikest. Need kandidaadid ei tee midagi head kogu Prantsusmaa jaoks,» teatas Aulnay-sous-Bois’  anonüümseks jääda soovinud elanik.

Pariisis on viimastel aastatel migrantide tõttu palju rassilisi pingeid. Aulnay elanikke puudutas otseselt noore tumedanahalise mehe Theo juhtum, milles politsei ta väidetavalt vägistas ja nad tulid Theo kaitseks tänavale protestima.

Protestijad nõuavad politsei vägivalla lõpetamist Foto: Lewis JOLY/SIPA/Lewis JOLY/SIPA/Scanpix

Pariisi vaesed eeslinnad ja linnaosad on linnatsentrumi jõukusest ja jõukatest kaugel. Sellele aitab kaasa Pariisi kuulus ringtee, mis vaesemad linnaosad füüsiliselt eraldab, kuid oma rolli mängib ka vilets ühistranspordiühendus vaesematesse linnaosadesse. Eeslinnade elanikud tunnevad end teisejärgulistena nii sotsiaalselt kui majanduslikult.

Pariisi eeslinnadest paljud on liigitatud kui tundlikud linnaalad ehk zone urbaine sensible, sest seal on palju sotsiaalseid probleeme, keskmisest suurem tööpuudus ja kõige enam on töötuid alla 24-aastaste hulgas. Need töötud noored ei näe enda jaoks helget tulevikku. See on toonud kaasa suure koolist väljalangemise ja noorte kuritegevuse kasvu.

Kuigi ka nüüdsed presidendikandidaadid lubavad elanike elu parendada, ei usu Pariisi vaesed, et nende elujärg pärast selle aasta presidendivalimisi paremaks muutuks ja just selle tõttu valimised neid ei huvita.

«Mu pere ja sõbrad arvavad, et meie jaoks ei muutu mitte midagi, olen samal arvamusel. Oleme kõik juba ette pettunud ja me ei kavatse hääletada,» teatas 30-aastane kinnisvaramaakler Zahra Gharrass.

Aulnay-sous-Bois’s ei ole alati oldud nii pessimistlikult meelestatud, näiteks 2012. aasta presidendivalimistel hääletas seal 23,6 protsenti elanikest, mis on natuke enam kui Prantsusmaa keskmine hääletusprotsent.

Enamik Pariisi eeslinnade elanikest, 62,7 protsenti hääletasid siis sotsialistist kandidaadi François Hollande’i poolt, kuna usuti, et ta toob muutusi. Kuid nüüd viis aastat hiljem on selge, et lubadused jäid lubadusteks.

Eeslinnade elanike sõnul on politseivägivald kasvanud. Alles möödunud nädalal pidas politsei kinni naise, kes oli salli pannud suu ette, kuna oli külm. Politsei arvates kandis naine salli nagu mosleminaise rätikut, kuid avalikkuses on selle peakatte kandmine keelatud.