Eestlastest rändurid avastavad Filipiine: miljon sardiini, džunglidisko ja salaseksirannad

Tripihipid Filipiinidel

FOTO: TripiHipid/ Marlee

"Rändur ei pääse Filipiinidel üle ega ümber laeva- ja lennuliiklusest, sest ühelt suuremalt saarelt teise pääsemiseks teistmoodi lihtsalt ei saa. Laevaliiklus on üks ettearvamatumaid transpordiliike, räsituna pidevatest taifuunidest," kirjutavad eestlastest seljakotirändurid TripiHipid järjekordses blogipostituses.

Internetist usaldusväärse info leidmine laevaliikluse funktsioneerimise kohta on äärmiselt raske või sootuks olematu: "Nii selgubki sageli alles sadamasse jõudes, kas planeeritud laev üldse väljub. Tihtipeale ei osata sedagi öelda, millal (või mis päeval) võiks lootust olla järgmise praami peale saada. Ja vahemaad on kauged – maakaartidega ja distantsidega tutvumine adekvaatset ülevaadet ei paku – mõnele laevateele, mis tundub suhteliselt lühikene, võib kuluda päevi."

Kliima jaguneb Filipiinidel laias laastus kaheks – kuivaks ja märjaks suveks. "Aga erandid on Filipiinidel pigem reegliks. Vahel on nädalaid lauspäikest ilma ühegi piisata märjal perioodil ja vahel vastupidi. Turismisektorile on see hea, sest äri annab teha aastaringselt, aga paljud puhkajad võivad jõulude ja uusaasta ajal paradiisirandades pigem pilvi kui päikest näha. Halvimal juhul päevad läbi katuse all vihma lõppemist oodates. Ka meie polnud kunagi varem Aasias nii palju vihma saanud kui jaanuari keskpaigust veebruari keskpaiguni Filipiinidel."

Pärast Ati-Atihani lendasid rändurid Cebusse, Visayase piirkonna suurimasse linna.

"Cebu on järjekordne mõttetu suurlinn, kust kiiresti uttu tõmmata," kirjutavad eestlased, et nii pandigi Cebu saarel lõuna poole ajama Moalboali. "On üldse ägedamat nime mõnel kohal? Kuulsime, et lisaks kilbudele ja super snorgeldamisele ning sukeldumisele näeb Moalboalis miljoneid sardiine kelle keskel ujuda. Elu nagu akvaariumis."

FOTO: TripiHipid/ Marlee

Ühtegi ilusat randa Moalboali kandis pole, aga sukeldumiskuurorte on kõik kohad täis. Tavaliselt ligi euro maksva snorgeldamisvarustuse eest küsiti kümme euri.

Järgmiseks sihtpunktiks Bantayan - 125 000 elanikuga Filipiinide mõttes suhteliselt väike saar, millele rolleriga tiiru peale tegemiseks kulub siiski julgesti pool päeva.

Džunglidisko ja salaseksirannad

"Marlee läks ühel rannapäeval poodi “limpsi” ostma. Järgnes väike flirt tricycle’i juhist vanapapi poolt ja kutse džunglisse peole. Nagu ikka, selgus hiljem kurb tõsiasi, et üks patsiga prill tolkneb ka kauba peale kaasa. Ärevus oli suur. Kellele siis džunglidiskod ei meeldiks? Meile igatahes väga!" hõiskasid rändurid Pok ja Marlee ehk liiga vara.

"Veidikene kurvastuseks tuli välja, et tegemist oli pigem külapeoga, aga neil oli DJ, kes vaheldumisi pop-laule ja vanemale generatsioonile omaseid kohalikke traditsioonilisemaid laule mängisid. Kohati üsna groteskne kuuldemäng, kui pärast aeglast kohalikku tilulilu tuleb tränalatakas “shake your ass baby” ja muud kehaliste ihade rahuldamise juhised," said eestlased pettumuse osaliseks, et salareivi asemel ootas neid pigem mitmeid generatsioone ühendav klassiõhtu.

Loe pikemalt rändurite blogist SIIT.

Tagasi üles