Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Noor süürlane: kas minu grafiti vallandas Süüria kodusõja?

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: VANDERLEI ALMEIDA/AFP/Scanpix

Noor süürlane Naief Abazid kannab enda sõnul rasket koormat, kuna tema arvates käivitas ta grafiti Süüria kodusõja.

Nüüd 20-aastase Abazidi sõnul esitab ta endale pidevalt küsimust, et mis oleks siis, kui ta oleks kuus aastat tagasi teisti käitunud ja grafitit mitte teinud.

Süürlase, kes nüüd elab põgenikuna Euroopas, sõnul süüdistavad ka ta pere ja sõbrad teda sõja vallandamisest.

«Kas Süürias oleks ilma minu ja mu sõprade provotseerivate sõnumiteta sõda tekkinud? Kas sajad tuhended kaasmaalased olesid ikka elus? Kas siis ei oleks nii Islamiriiki ega põgenikekriisi?» küsib süürlane pidevalt.

Mässulised süürlased 2011 | FOTO: Hussein Malla/AP/Scanpix
Mässulised süürlased 2011 | FOTO: -/AFP/Scanpix

Kanada väljaande Globe and Mail reporterid leidsid Abazidi möödunud aasta detsembris Austriast Viinist, kus ta neile oma loo rääkis.

Süüria Daraa noorte graffititegijate lugu on Süüria kodusõda kogu aeg saatnud, kuid Abazid räägib sellest esmakordselt enda vaatenurgast.

Süüria kodusõda on kestnud juba ligi seitse aastat ja lõppu ei ole näha.

Süüria mässulised võitlejad al-Babis | FOTO: KHALIL ASHAWI/REUTERS/Scanpix

Abazidi lugui sai alguse 16. veebruaril 2011, kui Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides hakati vabadust ja demokraatiat nõudma. Tegemist oli sündmusteahelaga, mida nüüd tuntakse araabia kevade nime all. Demokraatiamarsid jõudsid ka Süüriasse, mis oli president Bashar al-Assadi kindla juhtimise all.

Süüria presidendi Bashar al-Assadi vastane mäss 2011 | FOTO: MUHAMMAD HAMED/REUTERS/Scanpix

Abazidi sõnul ei teadnud ta 14-aastasena poliitikast mitte midagi, ta läks lihtsalt meeleoludega kaasa. Noore süürlase sõnul otsustasid tema ja ta sõbrad võtta kooli kaasa pihustatavaid värve ja teha nendega hoonete seintele grafitit, kaasa arvatud sellist, mis käis president al-Assadi kohta ja nii nad tegidki.

Mäss Süürias 2011 | FOTO: -/AFP/Scanpix

Lääne meedia nimetas hiljem Abazidi ja ta sõprade kirjutisi «Gavrilo Principi hetkeks». See oli viide mehele, kes lasi 2014. aasta juunis Sarajevos maha Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Ferdinandi ja tema naise,  Hohenbergi hertsoginna Sophie, olles Esimese maailmasõja käivitajaks.

Naief Abazidi ja ta sõprade, kaasa arvatud Mouawiya Syasnehi, kirjutised jäid silma Süüria võimukandjatele, kelle arvates viitasid need, et rahva seas keeb varjatud mäss. Süüria politsei arreteeris Abazidi graffiti tegemisele järgneval päeval ja teda piinati julmalt Süüria julgeolekuteenistuse poolt. Sama kadalipu läbisid Abazidi sõbrad.

Vanemad hakkasid lapsi otsima ja lõpuks pöördusid nad julgeolekuteenistuse juhi Aref Najibi poole, kes soovitas vanematel oma pojad unustada ja uued lapsed saada.

Daraa graffitipoiste vanglasse panemine ei olnud ainus, mis süürlasi vihastas, kuid selles juhtumis puhul põhjustas ärrituse laste alaealisus ja nende julm piinamine.

Esimese Süüria valitsusvastased meeleavaldused toimusid 15. märtsil 2011 Damaskuses ja Aleppos. 18. märtsil mässasid Daraa elanikud, kes nõudsid poiste vabastamist. Mäss väljus kontrolli alt ja politsei avas meeleavaldajate pihta tule. Need meelevaldajad olid Süüria kodusõja esimesed ohvrid.

Märtsis 2011 Daraas hukknud mässajate matuserongikäik | FOTO: REUTERS TV/REUTERS/Scanpix

Võimud olid lõpuks Naief Abazidi ja ta sõbrad vabastama, kuid rahvas ei jäänud sellega rahule, sest lapsi oli sõna otseses mõttes sandistatud.

«Vabanesime vanglast ja meid peeti kangelasteks, kuna mitte keegi varem ei olnud julgenud kritiseerida president Bashar al-Assadit, valitsust ja politseid,» meenutas süürlane.

Ta lisas, et tundis vabaduse hõngu ja jätkas valitsusvastase grafiti tegemist, kuid sattus uuesti politsei huviorbiiti. Üks aasta pärast meeleavaldust oleks ta võinud surma saada, kuna teda jahtinud sõdur tulistas teda ja ta sai raskelt haavata. Lõpuks õnnestus Abazidil ja ta perel Süüria Vaba Armee võitlejate abil Jordaaniasse pääseda. Pere läks veel Süüriasse tagasi, kuid sõja jalus olemine, vee ja söögi puudus sundisid neid võtma kursi Euroopale.

Abazidi sõnul kuulis ta teistelt põgenikelt mitmel korral, et see, kes astus al-Assadi vastu esimesena üles, tuleks vangi panna. Ta ei suutnud ühel korral kiusatusele vastu panna ja teatas, et tema ja ta sõprade al-Assadi vastane grafiti võis käivitada Süüria kodusõja.

Mässulised süürlased 2011 | FOTO: KHALED AL-HARIRI/REUTERS/Scanpix

Abazid jõudis lõpuks Austriasse Viini, kus ta nüüd juba pikemat aega elab. 20-aastane süürlane õpib innuga saksa keelt, külastab Viinis asuvat Süüria restorani ja igatseb koju Süüriasse.

Abazidi sõnul peetakse teda sotsiaalmeedias Süüria sõja üheks käivitajaks ja ta on saanud tapmisähvardusi.

«Mõtlen kogu aeg, mis oleks siis, kui kõik oleks teisiti. Kas sajad tuhanded süürlased oleksid siis Euroopas? Võimalik, et 2011. aastal oli olukord Süürias nii plahvatusohtlik, et millalgi ikkagi oleks hakatud mässama ja demokraatiat nõudma,» küsis süürlane.

Süüria Aleppo | FOTO: JOSEPH EID/AFP/Scanpix

Naief Abazidi sõbrast Mouawiya Syasnehist on tehtud dokumentaalfilm, mis räägib samuti grafiti mõjust Süüria sõja käivitumisele.

Süüria sõjas kannatada saanud Aleppo | FOTO: JOSEPH EID/AFP/Scanpix
Süüria lapsed mängimas sõjast laastatud Karm al-Jabalis | FOTO: JOSEPH EID/AFP/Scanpix
Tagasi üles