Saksa neuroteadlane: Mona Lisa naeratab õnnelikult

Leonardo Da Vinci «Mona Lisa» 1503-1506

FOTO: World History Archive / TopFoto/ Scanpix

Renessansikunstniku Leonardo da Vinci maal «Mona Lisa» on oma ebamaise naeratusega lummanud juba sajandeid ning ikka ja jälle murtakse pead, et mis on selle naeratuse taga.

Saksamaa Freiburgi ülikooli neuroteadlane Jürgen Kornmeier uuris, kas Mona Lisa on õnnelik või õnnetu ja ta jõudis järeldusele, et 100 protsenti õnnelik, edastab seeker.com. 

Leonardo da Vinci maal «Mona Lisa»

FOTO: JEAN-PIERRE MULLER/AFP/Scanpix

Kornmeier ja ta meeskond uurisid Mona Lisat samamoodi nagu tõlgendatakse inimeste näoilmeid.

Itaalia keeles «La Gioconda» nime kandvat maali peetakse mõistatusliku naeratuse sümboliks. Esmapilgul tundub olevat tegemist kelmika naeratusega, kuid kauem vaatamine toob esile kurbusenoodi.

Teadlastemeeskond kasutas Mona Lisa naeratuse uurimiseks mustvalget koopiat, mida arvutis töödeldi, viies maalil oleva naise suunurki neli korda kas üles- või allapoole, luues temast tavapärasest kas õnnelikuma või kurvema variandi.

Arvutis loodud pilte Mona Lisast vaatasid vabatahtlikud katsealused, kes pidid kirjeldama, kas pildil olev naine on rõõmus või kurb.

«Uurisime, mida läbi kunstiajaloo on Mona Lisa maali kohta öeldud ja leidsime, et enamikul juhtudel kirjeldatakse seda naist kui õnnelikku,» selgitas Kornmeier.

Kui katsealustele näidati allapoole suunurkadega Mona Lisat, siis nad kirjeldasid teda kui kurba, samas aga originaal Mona Lisat  ikka kui õnnelikku.

«Uuring näitas, et inimajus ei ole õnnelik ja kurb fikseerituna, vaid palju sõltub kontsektist. Paneme mingit nüanssi tähele, kuid samas hakkame seda võrdlema varasemast teadaolevaga,» sõnas sakslane.

Teadlaste jaoks oli huvitavaks nüansiks asjaolu, et katsealused panid õnnelikku Mona Lisat kiiremini tähele kui kurba.

«Saame seega oletada, et inimestel on kalduvus õnnelikkuse poole. Arvan, et lahendasime sajanditevanuse saladuse, kas Mona lisa on õnnelik või mitte. Ta on oma mõsitatusliku naeratusega 100 protsenti õnnelik,» lausus uurija.

Tagasi üles