Taas maailmaturnee ette võtnud rootsi popduo Roxette annab homme kontserdi Tallinnas. Per Gessle rääkis, miks Marie Fredriksson ei soovi intervjuusid anda.
Roxette pakub oma vanu lööklaule
Roxette’i maailmaturnee algas 1. märtsil. Kuidas on läinud?
Fantastiliselt hästi. Uskumatu, et oleme taas tuuril.
Miks alustasite oma maailmaturneed Venemaalt?
Möödunud aasta suve lõpul andsime seitse-kaheksa kontserti, et näeksime, kuidas Marie täismõõdus šõuga hakkama saab. Ja see läks suurepäraselt.
Nagu ütlesin, paneb mind ennastki imestama, et taas tuuril oleme. Oleksid sa viis-kuus aastat tagasi küsinud, poleks ma elu sees arvanud, et kord veel tuurile läheme. Aga siin me oleme ja tunne on suurepärane.
Eelmise aasta septembris esinesime Moskvas ja Peterburis ning meile tehti pakkumine tuuriga Venemaalt läbi tulla. Mõtlesime siis, et miks mitte alustadagi siit ja vaadata, mis juhtub.
Siis tuli esinemispaiku järjest juurde ja juurde ning korraga selgus, et kogu turnee venib vaat et aastapikkuseks. Venelased tegid tegelikult kõige esimesena ettepaneku. Venemaal teeme tuuri eralennukiga, sest me põrmugi ei usalda Venemaa siselende. Vanas Euroopas liigume liinilendudega.
Esinesite Eestis mullu novembris. Mida Eestist mäletate ja mida ootate?
Ega eriti ei oska öelda. Mul on jube vilets mälu, mis puudutab kontserte ja riike, kus oleme esinenud. Kui oled kuude kaupa järjest kontserdireisil, siis sulab see kõik kokku suureks häguks. Sa käid igal pool, aga ei näe mitte midagi. Oled hotellitoas, siis lähed võimlasse, sööd hommikusööki ja siis kontserdile.
Aga see 2010. aasta tuur oli meie jaoks edukas. Ootan, et kontserdile tuleks palju rahvast. Roxette’il on kõikjal maailmas palju lojaalseid fänne. Loodan, et kontsert läheb korda ja suudame inimestele pakkuda midagi, mis nad õnnelikuks teeb.
Kas Roxette on läbi ajaloo Rootsi kõige edukam popansambel?
Ei… ABBA on ilmselt suurim. Nad on meist rohkem plaate müünud. Aga meil on rohkem esikohalugusid Ameerikas. Üldiselt tuntakse ABBAt enam. Ilmselt oleme number kaks.
Mis on teie edu saladus?
Päris hea küsimus. Ega ma ei oska öelda. Meie muusika juured on kuskil 1960. ja 1970. aastates. Selles muusikas, mida ise oma nooruses kuulasime. Paistab, et see on pop- ja rokkmuusika kuldaeg. Hulk asju, mida tänapäeval klassikaks nimetatakse, kirjutati tol ajal.
Roxette on selle pärandi toel purjetanud. See on kõik heade meloodiate ja hea muusikaga seotud, millega inimesed hästi samastuda saavad. Samas ei ole meie muusika liiga popi- ja nätsumaitseline. Läheme ikka sügavamale.
Ma arvan, et suudame ühendada laulude sügavama sisu sellega, et oleme ikkagi live-bänd. Oleme ju alati kontserte andnud. Võta näiteks Milli Vanilli või Paula Abdul, kes pole iialgi tuuril käinud. Meie käisime ja inimestele see meeldib.
Meil on praeguseks päris kena laulupagas ja hea meel, et suudame neid ikka laval esitada kah, mitte ainult telesaates huuli maigutada.
Selle tuuri ajal annad vaid sina intervjuusid, Marie ajakirjandusega ei suhtle. Miks?
Põhiliselt on asi selles, et Marie ei räägi kuigi hästi inglise keelt. Pealegi, pärast tema haigust kipuvad kõik esitama küsimusi selle ajukasvaja ja tervise kohta. Sellest ei taha ta inglise keeles rääkida, sest ei suuda sel teemal end inglise keeles piisavalt vabalt väljendada.
Marie on mõned intervjuud andnud küll, aga enamasti rootsi keeles ja vahel tõlgi vahendusel. Ega asi pole selles, et ta end meedia eest peidaks.
Milliseid laule kontserdil esitate?
Põhiliselt klassikalisi hitte. Eks sokutame mõned uued lood albumilt «Charm School» kah vahele. Oleme ikkagi pildilt umbes kümme aastat puudunud. Loomulikult pakume fännidele oma suurimaid hitte, nagu «Joyride», «Spending My Time», «The Look», «Listen To Your Heart» jt.
Mis sorti muusikat ise kuulad?
Kui saad nii vanaks kui mina, siis kujuneb välja stabiilne muusikamaitse. Kui ma noor olin, siis tegelesin ainult muusikaga. Põhimõtteliselt tulin koolist ära, et saaks bändi teha. Mitte midagi muud minu ellu ei mahtunud.
Nüüd kuulan muidugi kõvasti vana värki, Tom Pettyt, varast David Bowiet ja sellist kraami. Samal ajal proovin, niipalju kui suudan, hoida kõrva peal uuematel arengutel popmuusikamaailmas. Joan as a Police Womani album oli näiteks päris huvitav. Regina Spektorit kuulan ka. Päris palju huvitavat muusikat tehakse.
Vanemaks saades pole muusika enam nii tähtis elukomponent kui noorest peast. Kui olin noor, siis moodustas muusika igast eluaspektist sada protsenti. Mul on 13-aastane poeg ja tema laseb mulle ikka hulka veidrat muusikat: Linkin Park näiteks.
Mis sinu ellu siis peale muusika nüüd, vanemas eas, veel mahub?
Aastate pikku olen märganud, et elus on peale muusika muid asju ka, mis siis et ma muusikat ikka armastan. Näiteks vormel-1. Mul on oma hotell, mis nõuab tegelemist ja tähelepanu.
Veel huvitab mind kunst ja fotograafia. Ma pole päris kunstikoguja, aga oleme koos Åsaga (Peri naine – toim) ostnud meie jaoks olulisi teoseid ja meie kodus on päris kenasid asju seintel. Mulle meeldib moodne kunst: Andy Warhol, David Hockney, Peter Blake – sellised vennad.
Hotellis on meil fotograafiale spetsialiseerunud kunstigalerii, kus igal aastal esineb mõni rahvusvaheliselt tuntud fotograaf. Tänavu on seal Terry O’Neill, eelmisel aastal esines Henry Diltz oma fotodega 1960.–1970. aastatest. Ilmselt kuulub meile maailma suurim Anton Corbijni tööde kogu, meil on üle 200 tema pildi.
Seega on küll ja veel asju, millega aega veeta – muusika kõrval muidugi.
On sul mahti raamatuid lugeda?
Viimati lugesin Keith Richardsi elulugu, mis oli päris põnev. Hästi kirjutatud kah. Ega ma nii palju ei loe, kui peaksin. Tuuril viibides jääb lennukites ja bussides palju aega üle, võiks rohkem lugeda.
Rootsi popduo Roxette
• Liikmed Marie Fredriksson (52) ja Per Håkan Gessle (52).
• Populaarsuse tipul 1980. aastate lõpust kuni 1990. aastate keskpaigani.
• 2002. aasta sügisel diagnoositi Marie Fredrikssonil ajukasvaja, mis õnnestus kirurgiliselt eemaldada. Siiski põhjustas see ansambli tegevuses mitmeaastase pausi.
• Veebruaris ilmus kaheksas album «Charm School», mille promomiseks võeti ette maailmaturnee.