Egiptuse-Saksa arheoloogidemeeskond leidis Egiptuse pealinna Kairo eeslinna pinnasest kaheksameetrise kuju, mis kujutab Vana-Egiptuse vaaraod Ramses IIst.
Pildid ja video: arheoloogid leidsid Kairost kaheksameetrise Ramses II kuju
The Thelegraphi andmetel leidi samast piirkonnast veel Ramses II kujusid, kuid need nii suured ei olnud.
Egiptuse amtiigiministeeriumi teatel leiti kunagise vaarao kujud Kairo idaosast Mattariyast, kus kunagi paiknes Heliopolis ja palju templeid.
«Sel teisipäeval leiti Kairost suur vaaraokuju, mis tõenäoliselt kujutab Ramses IIst. Tegemist on kvartsiidist tahutud kujuga, millest on alles torso, osa peast, parem kõrv ja silm,» teatas antiigiminister Khaled al-Anani.
Ramses II oli 19. dünastia vaarao, kes valitses Vana-Egiptuses 1279 – 1213 eKr.
Tegemist oli valitsejaga, kes laiendas sõjakäikude abil oma riiki, mis lõpuks ulatus Süüriast idas kuni Nuubiani lõunas. Ramses II järeltulijad nimetasid teda Suureks esivanemaks.
Arheoloogid leidsid lisaks Ramses II suurele kujule ja veel paarile väiksemale kujule ka Ramses II pojapoja, vaarao Seti II 80-sentimeetrise kuju.
Ramses II lasi ehitada Heliopolisesse päikesetempli ja püstitada sinna enda kujusid, mis nüüd sealt leiti. Tegemist oli suure templiga, mis oli kaks korda nii suur kui Luxori kuulus Karnaki tempel. Helipolise tempel hävines Rooma impeeriumi ajastul.
Heliopolises asunud obeliskid viidi Alexandriasse või Euroopa linnadesse, templi ehituskivid kanti teiste hoonete ehitamiseks laiali.
Arheoloogid üritavad nüüd arvutijoonistuste ja 3D abil taastada, milline Ramses II kaheksameetrine kuju kunagi välja näha võis. 2018. aastal avatakse Kairos uus suur Egiptuse muuseum ja nüüdsed leiud tahetakse sinna välja panna.
Sakslasest arheoloogi ja väljakaevamiste juhi Dietrich Raue teatel arvasid iidsed egiptlased, et päikesejumal elab Heliopolise templis ja selle tõttu ei saanud seal elada vaarao.
«Helipolis, mis on tõlkes «päikeselinn» oli päikesejumala, mitte vaarao linn. Vana-Egiptuse arusaamade kohaselt lõi päikesejumal maailma, seega saab tänapäeva Kairo osa Matariyat mõnes mõttes pidada maailma sünnipaigaks,» teatas sakslane.
Egiptuse võimud loodavad, et uus muuseum koos uute leidude ja väljapanekutega toob rohkem turiste Egiptusse. Alates 2011. aasta araabia kevadest ja autokraadist valitseja Hosni Mubaraki võimult kukutamisest on Egiptust peetud mõnevõrra ohtlikuks ja turiste on käinud seal vähem.
Turistide arvu vähenemises mängis rolli ka 2015. aasta 31. oktoobril Punase mere ääres alla kukkunud Venemaa Kõgalõmavia firma lennuk, milles olnud 224 inimest elu kaotasid.
Airbus A321-231 tõusis õhku Sharl El Sheikist ja pidi lendama Venemaale Peterburi.
Juhtunu eest võttis vastutuse äärmusrühmituse Islamiriik Egiptuse haru, teatades et nende käsilane pani pommi selle lennuki pardale.