/nginx/o/2017/03/09/6425007t1hcb2b.jpg)
Viikingeid tuntakse kui sõjamehi, kes oskasid võidelda nii relvadega kui relvadeta, neil oli oma võitluskunst glima, mida harrastasid nii mehed kui naised.
Video: milline oli viikingite võitluskunst glima?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Messagetoeagle.com andmetel on traditsiooniline glima, mida mainitakse ka iidsetes saagades, seni Skandinaavias populaarne.
Seda võitluskunsti mainitakse näiteks saagas «Vanem Edda», kus jumal Thor läheb Utgarda-Loki juurde, kus ta peab võitlema jötunni soost Elliga, kellele ta alla jääb.
Võib tunduda kummaline, et jumal Thor pidi vanale naisele alla vanduma, kuid see naine oskas glimat, mis tegi temast võitmatu. Samas teatab tekst, et ka Thor tundis glimat.
Viikingite jaoks oli glima nii tähtis, et nende silmis oli Thor selle võitluskunsti ja ka maadlemise jumal.
Vana-Norra sõna «glima» tähendab silmapilku või sööstu.
Kuna viikingitel ei ole just palju kirjalikke ülestähendusi, siis on raske hinnata, millal glimast sai viikingite «ametlik» võitluskunst.
:format(webp)/nginx/o/2017/03/09/6425047t1hb6b1.jpg)
Ajaloolaste sõnul on glimat mainitud näiteks 1325. aastast pärit Jónsbóki seaduseraamatus, mille kohaselt norrakatest uusasunikud viisid oma võitluskunsti ja maadluse Islandile.
Islandi keskaegses seadusraamatus Grágás, kus on kirjas mitmeid seadusi ja reegleid, mainitakse ka võitluskunsti ja maadlust.
See võitluskunst jaguneb kaheks – võitlusglima ja spordiglima. Võitlusglimat (lausatokki) kasutasid viikingid lahingutes enesekaitseks ja võitluseks ning see koosneb itmetest löökidest, maadlusvõtetest, valutehnikatest ja relvade kasutamisest.
Paljud eksperdid peavad glimat väga kompaktseks võitluskunstiks, milles on mitmeid huvitavaid, kuid samas efektiivseid elemente.
Sportglimat kasutasid sajandeid tagasi nii mehed, naised kui lapsed, olles 11. – 13. sajandil Skandinaavias väga populaarne sport. Sportglima koosneb maadlusvõtetest nagu vabavõtted, kinnihoidmis-ja haaramisvõtted.
Sportglima võistlustel jagatakse võistlejad mitmesse võistlusklassi vastavalt nende jõule ja oskustele.
Islandil ja Rootsis harrastatakse sportglima varianti Brokartöki, mis on samas Islandi rahvussport.
Arheoloogide sõnul oskasid viikingid võitluses ja treeningutel kasutada hästi ka kilpe, millega sai olla nii kaitses kui rünnata.
Ajaloolaste sõnul olid viikingite rüüste- ja sõjaretked edukad tänu glimale ja sõjameeste heale treenitusele.
Viikingid olid samuti head meresõitjad ja navigeerijad, nad seilasid pikklaevadega, mille kiirus, manööverdamisvõime ja tugevus andis neile suure eelise.
/nginx/o/2017/03/09/6425041t1h24e1.jpg)