/nginx/o/2017/03/09/6423887t1h570c.jpg)
USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktor James Comey esines küberturvalisuse konverentsil, kus sõnas, et USAs ei ole enam täielikku privaatsust ning selgitas, et FBI-l on õigus kasutada tänapäevaseid tehnoloogilisi vahendeid jälgimiseks ja julgeoleku tagamiseks.
Comey kõne teitas küsimusi nii FBI tegevuse kui ka eraküberjulgeoleku kohta, edastab The Independent.
FBI juht rõhutas Bostoni ülikoolis toimunud konverentsil, et tegelikult ei ole FBI suutnud krüpteeringute tõttu avada 43 protsenti uurimise all olnud seadmeid ja neis olevaid andmeid.
/nginx/o/2017/03/09/6423891t1h4fc7.jpg)
FBI sattus kriitika alla 2016. aastal selles tõttu, kuidas see ametkond uuris demokraat Hillary Clintoni eraserveri kasutamist. FBI juht Comey kinnitas siis, et endine välisminister Clinton kasutas ametialaste e-kirjade saatmiseks eraserverit, tekitades küberjulgeoleku ohu, kuid ta ei soovi Clintonile kriminaalsüüdistuse esitamist.
USA president Donald Trump teatas möödunud nädalalõpul, et eelmine president Barack Obama ja tema administratsioon kuulasid presidendikampaania ajal New Yorgis Trump Toweris pealt seal toimunud kõnelusi. Ka nüüd sattus FBI kriitika alla.
Advokaadifirma Dorsey & Whitney küberjulgeoleku spetsialisti Robert Cattanachi sõnul saavad kõik tänapäeva tehnoloogiaga kursis olevad kodanikud aru, et interneti ja sotsiaalmeedia ajastu ei saagi enam täielikku privaatsust olla.
Ta viitas ka USA põhiseaduse viienda lisandusele, et kodanikel on teatud piirides õigus privaatsusele.
«Oleks rumal mõelda, et kõik, mida ma ütlen või teen, jääb krüpteeritud seadmete puhul saladusse, see ei ole nii,» tõdes spetsialist.
Comey sõnul on ameeriklastel siiski õigus olla privaatselt oma kodus, autos, kuid ka arvutit kasutades, samas on kohtul ja luureorganitel teatud tingimustel õigus inimeste privaatsusse sekkuda.
/nginx/o/2017/03/09/6423889t1hfb2b.jpg)
San Franciscos asuva digitaalõiguste eest võitleva grupeeringu Electronic Frontier Foundation tegevjuhi Cindy Cohni teatel on vaba ja demokraatliku ühiskonna aluseks erakõnede austamine ja et inimesed saaksid suhelda kartuseta, et mõned valitsusorganid, luureagendid, kurjategijad või konkurendid neid pealt kuulaks.
Cohni sõnul teevad teda FBI juhi Comey sõnad murelikuks, sest tänapäeva tehnoloogilisi vahendeid ei kasuta ainult «head», vaid neile on juurdepääs olemas ka «pahadel».
Näiteks kui firma Apple nõrgendab FBI nõudel oma küberjulgeolekut ja teeb võimalikuks oma serveritele juurdepääsu, siis võivad ka teiste riikide luureorganid neile ligi pääseda.
Nii Cohn kui Cattanach on arvamusel, et kui FBI –l on tegutsemisel liiga vabad käed, siis võib see tuua kaasa kodanike privaatsusõiguste rikkumise ning erafirmade andmete lihtsamat leket.
Bostonis kõnemelnud Comey ei rääkinud president Trumpi süüdistusest, et Obama lasi tema Trump Toweri kõnelusi pealt kuulata, kuid kinnitas, et on FBI juht järgnevad 6,5 aastat.