/nginx/o/2017/03/06/6413451t1h6f93.jpg)
Taani Ribe viikingikeskuse uurimine näitas, et viikingid ei olnud «metsinimesed», kes sõid põhiliselt pooltoorest liha, vaid nende menüüsse kuulus ka sellist «luksust» nagu virsikud ja kaneel.
Viikingite menüü koosnes peamiselt lihast ja pudrust, kuid neil oli ka virsikuid ja kaneeli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Yle teatel kasutasid viikingid praadimiseks pähkliõli ja oskasid valmistada jogurtisarnast skyr'i, kuid iga päev sõid nad eelkõige loomaliha ja odraputru.
/nginx/o/2017/03/06/6413451t1h6f93.jpg)
Arheoloogide sõnul on viikingite ülestähendustes mõned viiteid toidule ning leiud näitavad, et 1000 aastat tagasi tegeles see inimgrupp nii põlluharimise kui karjakasvatusega. Lisaks oli neil kaugetelt maadelt pärit puuvilju ja maitseaineid.
Briti Durhami ülikooli teadlase Eleanor Rosamund Barraclough arvates varieerusid viikingite road vastavalt sellele, kus nad elasid.
Skandinaavia rannikualal elavad viikingid said oma valgud peamiselt kalast, eelkõige Atlandi heeringast ja lõhest. Kalad kuivatati ja säilitati soolatuna, mille tõttu olid need kalad ideaalne meresõiduroog.
/nginx/o/2017/03/06/6413455t1hd35c.jpg)
Kuid viikingite menüüd mõjutas ka nende varanduslik jõukus, rikkamad sõid paremini kui vaesemad. Näiteks Gröönimaal sõid jõukad viikingid hirveliha, vaesemad enamjaolt hülgeliha ning vaesed olid toiduvähesuse perioodil need, kes nälgisid.
Kuigi viikingeid peetakse meresõitjateks, olid nad ka põlluharijad ja karjakasvatajad. Nad kasvatasid eelkõige otra, kuid ka kaera, rukist, nisu ja herneid.
Viikingite farmides oli palju kanu ja sigu, lehmi, kellelt saadi nii liha kui piima, kuid ka lambaid, kellet saadi liha, villa ja nahka.
Veel valmistati võid, juustu ja jogurtisarnast skyr'i, mida mainitakse ka ühes saagas.
Sõltuvalt aastajast oli viikingite toidulaual samuti palju metsamarju, naerist, kaalikat ja teisi taimi, kuid ka adru. Viljast valmistati lameleiba ja putru.
/nginx/o/2017/03/06/6413457t1hdc05.jpg)
Uurijate sõnul võib jääda mulje, et viikingite toit oli ilma maitseaineteta ja seega võrdlemisi maitsetu. Arheoloogilised leiud näitasid, et viikingid kasutasid toidu maitsestamiseks sibulat, küüslauku, tilli, koriandrit ja kaneeli, kuid eelkõige soola ja mett.
/nginx/o/2017/03/06/6413477t1h2d51.jpg)
Veel oli viikingitel praadimiseks pähkliõli, mida nad valmistasid teistelt aladelt kaasa toodud tehnoloogia järgi. Nendeni jõudsid aeg-ajalt Lõuna-Euroopast sellised «luksused» nagu virsikud ja viinamarjad.
/nginx/o/2017/03/06/6413475t1hd3ff.jpg)
Viikingid ei olnud ainult karmid meremehed ja põlluharijad, vaid ka oskuslikud kaupmehed, kes oskasid äri ajada ja ostsid siis nn luksuskaupu.