Ehted võluvad lihtsusega

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peavarahoidja Ülli Kont näitab raudkappides peidus olnud ehteid, osakest kohalike ajaloost.
Peavarahoidja Ülli Kont näitab raudkappides peidus olnud ehteid, osakest kohalike ajaloost. Foto: Urmas Luik

Leidub inimesi, kes jumaldavad metallmünte, ja neid, keda mündid külmaks jätavad, ent kellele meeldivad hoopis neist valmistatud ehted.

Pärnu muuseumi teisel korrusel on väljas näitus “Ehted läbi sajandite”, mis jääb avatuks 31. maini.

 Eksponeeritavad ehted on tavapäraselt varjul muuseumi fondide rasketes raudkappides ja inimsilm neid tihti ei näe.

Ehtekunstnik Kirsti Tuumal on hea meel, et Pärnu muuseum ehteid näitab.

Ehted on alati osa inimesi huvitanud. “Tasub pöörata tähelepanu vanade ehete lihtsale ilule ja materjalide väärikusele,” soovitas Tuum.

Näiteks kaelarahad meenutavad tänapäeva traditsioonilist linnapea ametiraha, ehetel on olnud läbi ajaloo eri tähendusi ja kaunistusena on neid kasutatud pigem viimasel ajal.

Ajalooliselt märkis ehe kandja kuuluvust või religioosset veendumust, staatust ja vanust ning pereseisu. Aga ka jõukust.

Paljude ajalooliste ehete autor on teadmata, ent oletatakse, et Pärnuski tegutses mõni eesti või saksa soost hõbesepp.

“Pöörake tähelepanu ehete kulumisjälgedele. Kodarrahade kannad on läbi kulunud. See kõneleb sellest, et ehted on liikunud põlvest põlve,” juhtis kunstnik tähelepanu.

Väljapanekul saab aimu eri tüüpi ehetest. “Ma arvan, et populaarseim ajalooline ehe on olnud sõlg. Sel on juba väga suur praktiline tähendus. Nööpe ju polnud. Järgnevad kodarrahad ja sõrmused.”

Näituse teostasid Ülli Kont, Marju Johanson, Janno Bergmann, Margo Samorokov koostöös Maarja-Magdaleena gildiga. Ehetele sekundeerivad Marvi Volmeri valmistatud rahvarõivad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles