Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Video: iidsest laevavrakist leiti «Atlantise metalli» (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Laevavrakk ja allveearheoloogid
Laevavrakk ja allveearheoloogid Foto: HO/AFP/Scanpix

Itaalia allveearheoloogid leidsid 2015. aastal Sitsiilia saare lähistelt umbes 2600 aastat tagasi uppunud laeva vraki, milles oli kummalist sulamit, mis kannab hüüdnime Atlantise metall.

Legendi kohaselt on tegemist metalliga, mida kunagi toodeti müütilises Atlantises, edastab seeker.com.

Nüüd tegid allveearheoloogid kaks aastat tagasi leitud vraki juurde uue sukeldumise, tuues üles veel kummalisi metallikänkraid, kuid ka iidse amfora ja kaks Korintose sõjamehekiivrit.

Laevavrakk ja allveearheoloogid / Handout/Reuters/Scanpix
Laevavrakk ja allveearheoloogid / Handout/Reuters/Scanpix Foto: HANDOUT/Reuters/Scanpix

Kui 2015. aastal leiti sellest vrakist 39 metallitükki, siis nüüd leiti neid 47. Vanades kirjutistes, kaasa arvatud Platoni teostes, on seda metalli nimetatud orichalcum’iks.

Kaks aastat tagais leitud metallile tehtud analüüs näitas, et tegemist on sulamiga, mis sisaldab eelkõige vaske ja tsinki, väiksemas koguses ka niklit, pliid ja rauda.

«See laev pärineb kuuendast sajandist eKr ja võib oletada, et sattus ootamatu tormi kätte ning uppus enne sadamasse jõudmist,» sõnas Sitsiilia arheoloogiaameti esindaja Sebastiano Tusa.

Sadamalähedasele uppumisele viitab asjaolu, et vrakk asub Sitsiilia Gela rannikust vaid 300 meetri kaugusel ja kolme meetri sügavusel. Selle lähedal on veel kaks laeva, mis pärinevad nimetatud laevaga samast ajastust.

Ajaloolased pidasid orichalcum’it pikka aega müstiliseks metalliks, kuna selle koostise kohta varem täpsemad andmed puudusid.

Kreeka mütoloogia kohaselt leiutas selle metalli Teeba kuningas ja Foiniikia asutaja Kadmos.

Orichalcum’it  mainitakse mitmes iidses tekstis, kuid selle metalli tegi kuulsaks Platon oma dialoogis «Critias». Selles räägib Ateena kodanik Critias, et Atlantises kaevandati väärismetalli orichalcum’it, mis oli väga särav ja millega kaeti näiteks Poseidoni templi seinad, sambad ja põrandad. Critiase arvates oli tegemist väärismetalliga, mis oli kullaga peaaegu võrdne.  

Iidse legendi kohaselt sai sellele metallile hästi graveerida ja Poseidoni templis oligi orichalcum’ist sammas, millel oli kirjas Poseidoni seadused.

Platoni ülestähenduse kohaselt olid Poseidoni templi seintel messingit, tina ja orichalcum’it, mis säras punakalt.

Firma TQ Technologies for Quality uuring näitas, et laevavrakilt leitud metalliosades oli 75 – 80 protsenti vaske, 15 – 20 protsenti tsinki ja mõnevõrra vähem niklit, pliid ja rauda. Vase ja tsingi sulam on messing ehk valgevask. 

Oletatakse, et Sitsiilia lähedal uppunud alus seilas Kreekast või Väike-Aasiast Sitsiiliasse Gelasse, mis oli antiikajal tähtis ja jõukas sadamalinn, kus töödeldi ka metalle.

Arheoloogide sõnul üllatasid neid ka kaks Korintose pronkskiivrit.

«Antiikajal olid laevadel relvad ja kiivrid tavalised, sest meredel oli palju piraate, kellega tuli lahinguid pidada. Kuid relvi ja kiivreid annetati ka jumalatele, seega võisid need olla tseremoniaalsed objektid,» teatasid arheoloogid.

Itaalia allveearheoloogid jätkavad laevavraki uurimist, kuna selles võib veel huvitavat leiduda.

Tagasi üles