Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Video: Siberi igikeltsa tekkinud kummaline kraater laieneb (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Batagaika kraater
Batagaika kraater Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Ida-Siberis Sahha Vabariigis tekkis taigasse kummaline kraater, mis järkjärgult laieneb, pakkudes teadlastele suurepärast võimalust seda uurida.

Batagaika kraater, mida kohalikud nimetavad Põrgu sissekäiguks, on umbes ühe kilomeetri pikkune ja kuni 100 meetri sügavune, edastab news.com.au.

Batagaika jõe järgi nime saanud kraater hakkas tekkima 1960. aastatel kui seal raiuti puid maha, et teed rajada, ja soojus sulatas tuhandete aastate vanust igikeltsa. Kraatri laienemisele on kaasa aidanud Batagaika jõe üleujutused.

Pinnas on endasse imenud aina enam soojust ja selle tõttu on laienemisprotsess kiirenenud. Värskete andmete kohaselt laieneb see kraater 10 -  30 meetrit aastas ja selline laienemine jätkub. Pinnase sulamine ja muutumine tekitab ebatavalisi helisid, mis kohalike sõnul oleks nagu «põrguhelid». 

Arheoloogid leidsid Batagaika kraatrist mitmeid jääajal elanud loomade fossiile.

Viimase 200 000 aasta jooksul on meie planeedil olnud nii külmemaid kui soojemaid perioode ja seda on näha ka Batagaika kraatri kihistustes.

«Batagaika kihistused näitavad, milline on kraatri geoloogiline ajalugu, andes pildi kliima muutumiste kohta,» selgitas Briti Essexi ülikooli teadlane Julian Murton.

Murton jätkas, et Siberi igikeltsa tekib pidevalt kraatreid juurde, sest kliimasoojenemine sulatab sealset pinnast. Tegemist on ohtliku protsessiga, sest igikeltsa sulamisel paiskub välja suures koguses süsinikdioksiidi ja metaani, millest viimast peetakse väga kahjulikuks kasvuhoonegaasiks.

Teadlaste sõnul ei ole neil selget ettekujutust, mis juhtub meie planeediga, kui igikelts hakkab suures koguses sulama ja atmosfääri paiskub palju ohtlikke aineid.

Igikeltsa massiliseks sulamiseks peaks keskmine temperatuur tõsuma nelja kraadi võrra.

Tagasi üles