:format(webp)/nginx/o/2017/02/28/6394693t1h7bc7.jpg)
Rootsi lastekaitsjate ja lasteombudsmani teatel on seal tekkinud probleem sisserännanud lastega, kes internetifoorumites räägivad massienesetapust.
Rootsis on tekkinud probleeme lapspõgenikega, kes plaanivad foorumites massienesetappu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
The Locali teatel pidas lasteombudsmani amet sel nädalal kriisikoosoleku, millel osalesid ka Rootsi migratsiooniameti, sotsiaalkindlus- ja tervishoiuameti esindajad, et nende laste enesetappe ennetada ja neid õigel ajal aidata.
Probleemile pööras esmalt tähelepanu lehekülg «Vi står inte ut», mis tegeleb üksinda Rootsi saabunud lapspõgenike õigustega. Lehekülje haldajad hoiatasid võime, et nimetatud lapsed kasutavad kinniseid foorumeid plaanimaks enesetappu. Osa neist lastest kirjutab seal, et nad lahkuvad vabatahtlikult elust, kui nad Rootsis asüüli ei saa ja nad välja saadetakse.
Rootsi lasteombudsmani ameti pressiesindaja Hans Reutreskiöld sõnas, et tegemist on tõsise probleemiga, mis nõuab lahendamist ja lapspõgenike psühholoogilist aitamist.
«Meile on jõudnud andmed laste kohta, kes tahavad end vigastada ja kellel on enesetapumõtteid. Need lapsed on väga haavatavad, kuna nad ei tea, mis neist saab ning selle tõttu ohustavad neid mitmed vaimsed häired ja haigused,» selgitas Reuterskiöld.
Ta lisas, et neil puudub teave, kui lai see probleem on.
«Kuna põgeniklaste vaimse tervise kohta puudub statistika, siis on raske öelda, kui ulatuslik see probleem on. Lisaks meile tegelevad selle teemaga ka migratsiooni-, tervise- ja sotsiaalkindlustusamet,» jätkas esindaja.
Rootsi saabus 2015. aastal 163 000 asüülitaotlejat, kellest 35 369 olid üksinda saabunud lapsed. 2016. aastal tuli Rootsi üksinda 2199 asüülitaotlejast põgeniklast.
Rootsi lasteombudsmani teatel kannatavad need lapsed psühholoogilise trauma käes, kuna nad on oma perest eraldatud, nad peavad üksinda hakkama saama ja nende eest ei hoolitseta piisavalt.
«Laste küsitlemine näitas, et neil on valus rääkida kodust lahkumisest, samas nad tunnevad, et neid ei hoita ja nende eest ei hoolitseta, samuti tunnevad nad üksindust. Erinevatest riikidest pärit laste probleemid on erinevad,» jätkas Reuterskiöld.
Rootsi hakkas üksinda saabunud lapspõgenikele rohkem tähelepanu pöörama pärast seda, kui inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch kritiseeris, et Rootsi migratsioonivõimud on haavatavad lapsed kahe silma vahele jätnud ja suhtuvad neisse kui täiskasvanutesse ning toetusvõrgustikust lahtirebitud lapsed vajavad psühholoogilist abi, et end võõras kohas turvaliselt tunda.
Rootsi migratsiooniameti teatel sai 2015. aastal asüüli 88 protsenti asüülitaotluse esitanud üksinda saabunud migrantlastest, 2016. aastal oli see protsent 86.