Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Henry VIII-l olid vaimsed häired vigase geeni tõttu?

Henry VIII

FOTO: Wikipedia.org

Ajaloost on teada, et inglise kuningas Henry VIII kannatas keskeas mitmete terviseprobleemide, kaasa arvatud vaimsete häirete käes.

Hiljuti tehtud uuring näitas, et kuninga probleemide põhjuseks võis olla vigane geen ja haruldane veregrupp, kirjutab Discovery News.

16. sajandi Inglise monarhi uuris USA Southern Methodist University bioarheoloog Catarina Whitley.

«Mind hakkas see kuningas huvitama, kuna mitmel ta naisel oli nurisünnitusi ja rasedusega probleeme. Põhjused võisid peituda Henry VIII-s,» lausus Whitley.

Paljud ajaloolased on kirjutanud selle kuninga tervisehädadest. Noore mehena oli ta terve ja tugev, kuid vanemas eas põdur ja ülekaaluline.

Lisaks füüsilistele haigustele oli tal ka paranoia, närvilisus, ärevus ja depressioon.

Varasematel aegadel on eksperdid välja pakkunud, et kuningas põdes teise tüübi diabeeti, süüfilist, endokriinsüsteemi haigust Cushingi tõbe ning kilpnäärme alatalitlust.

Whitley arvates on kõik need teooriad valed. Põhjust tasuks otsida geenis.

Whitley ja ta kolleeg Kyra Kramer pakkusid uue teooria: Henry VIII-l oli haruldane veregrupp – K(Kell) positiivne. Ainult üheksal protsendil valgenahalistel inimestel on see veregrupp.

«Kui K-positiivne mees rasestab K-negatiivse naise, siis on 50 protsenti tõenäosus, et naise organism ründab loodet ning võib toimuda iseeneslik abort. Esimene K-positiivse isa ja K-negatiivse ema laps sünnib tavaliselt tervena. Kuid osa lapse verest võib jõuda emasse, kas siis raseduse ajal või sünnitusel. Selle tõttu hakkab ema organism tootma antikehi, mis hävitavad lapse antikehad.  Selle tulemusena kannatab järgnevate raseduste puhul laps kas mitmete haiguste käes või toimub 24. – 28. rasedusnädalal iseeneslik abort,» selgitasid uurijad.

Whitley sõnul oli kuninga naine Ann Boleyn selle klassikaline näide. Ajaloo andmetel sündis Anne`i ja Henry esimene laps, tulevane kuninganna Elizabeth I tervena. Kuid järgmised rasedused lõppesid  kuuendal või seitsmendal raseduskuul abordiga.

Henry VIII esimene naine Katherine of Aragon oli kuus korda rase, kuid tõi ilmale vaid ühe terve lapse, tütar Mary.

Lisaks Henry haruldasele veregrupile olevat kuningal olnud ka geenihaigus, McLeodi sündroom. See mõjutab verd, aju, närvisüsteemi, lihaseid ja südant. Tegemist  on mutatsiooniga X-kromosoomis.

«Arvame, et leidsime selgituse, miks kuningal ja ta naistel järglaste saamisega probleeme oli,» laususid uurijad.

Henry VIII (28. juuni 1491 – 18. jaanuar 1547) oli Inglise kuningas alates 21. aprillist 1509 kuni oma surmani.

Ta oli kuus korda abielus. Kaks naistest kaotas elu tapalaval, süüdistatuna abielurikkumises.