:format(webp)/nginx/o/2017/02/22/6364961t1h5279.jpg)
USAs ilmus möödunud aastal ajaloolase Charles B. Strozieri raamat «Your Friend Forever, A. Lincoln: The Enduring Friendship of Abraham Lincoln and Joshua Speed» (Alatiseks sinu sõber, A.Lincoln: Abraham Lincolni ja Joshua Speedi igavene sõprus), mille kohaselt võis tulevasel USA presidendil Abraham Lincolinil olla nooruses homosuhe.
Raamatu kohaselt sai Abraham Lincolni ja Joshua Speedi sõprus alguse 1837. aasta kevadel, kui Lincoln astus Illinoisis Springfieldis sisse Speedi pudukaupade poodi ja tahtis sealt osta voodipesu, edastab Live Science.
28-aastase Lincolni ost läks maksma 17 dollarit, kuid tal ei olnud niipalju raha, ta hakkas hinda odavamaks kauplema ja palus maksupikendust kuni jõuludeni. 23-aastane poeomanik Speed tuli ideele pakkuda Lincolnile peavarju, sest tal on vaba tuba, kus on voodi koos tekkide, patjade ja voodipesuga olemas, siis ei pea Lincoln endale voodipesu ostma.
Lincoln haaraski pakkumisest ja viis oma vähese vara majja, samas tänades peavarju eest, kuna ta oleks seda pidanud otsima.
Veerand sajandit hiljem sai Abraham Linconist 16. USA president.
Kahe mehe vahel tekkis tugev tõmme ja side, väidetavalt aitas see Lincolni, kes oli depressiivne ja keda vaevasid enesetapumõtted.
Lincoln ja Speed elasid koos neli aastat ja juba siis tekkisid jutud, et milline kummaline suhe neil kahel mehel on. Ei ole täpselt teada, kas selles oli seksi, kuid ajaloolased peavad seda homosuhteks.
Teada on, et Lincolnil oli raskusi naistega suhelda ja suhteid luua ning selle tõttu oletatakse, et ta sai Speediga niiöelda harjutada, kuidas suhtes olla.
Lincolni kallim Ann Rutledge suri ootamatult 1835. aastal ja tal tekkis selle järgselt depressioon. Springfieldi kolides ei oodanud ta elult palju, kuid lootis, et leiab enda ellu uued inimesed.
1839. aastal kolis Kentuckyst Lexingtonist Illinoisi Springfieldi 21-aastane Mary Todd, kes saabus koos oma õde Elizabeth Edwardsi ja tema mehega, asudes elama villasse.
/nginx/o/2017/02/22/6364963t1hb5cd.jpg)
Lincoln kohtus ühel selles villas korraldatud peol Mary Toddiga ja nende vahel tekkis sõprus ning lõpuks nad armusid ja kihlusid. Paar pidi abielluma 1. jaanuaril 1841, kuid 1840. aasta detsembris katkestas Lincoln kihluse. Oletatakse, et ta tegi seda Speedi pärast, keda ta ei suutnud unustada.
Lincolnil tekkis sügav depressioon ja ta nägi hallutsinatsioone.
Speedi isa suri 1840. aasta kevadel ja ta pidi minema Kentuckysse Louisvile’i, et seal pere asjad, kus asus ka suur istandus, korda seada, kuid enne seda otsustas ta Springfieldis oma poe maha müüa.
Ajaloolaste sõnul kartis Lincoln oma parimat sõpra ja kallimat kaotada ning selle tõttu ei soovinud ta Mary Toddiga abielluda.
Lincoln ei suutnud ilma Speedita olla ja sõitis 1841. aasta kevadel talle Louisville’i külla, et ta saaks veel temaga koos olla. Speedi ema Lucy korraldas, et ta poeg kihluks kohaliku kaunitari Fanny Henningiga, et mehed lahku lüüa. Ka Speedil tekkis pärast kihlust depressioon ja ta ei soovinud abielluda.
Lincoln pöördus Springfieldi tagasi ja Speed järgnes talle, et nad saaksid veel koos olla. Speed oli sunnitud pere nõudmisel Louisville’i tagasi pöörduma ja mõlemad mehed tundsid, et nad ei pruugi enam kunagi üksteist näha.
Lincoln kirjutas 1842. aasta kahel esimesel kuul Speedile rea kirju, mida saab pidada armastuskirjadeks. Speedi kirjad ei ole säilinud ja ei ole teada, mida ta vastas.
Speed teatas Lincolnile hiljem, et ta abiellus 15. veebruaril 1842 ja ta on väga õnnelik. Ajaloolaste arvates sai see Lincolni jaoks pöördepunktiks, sest ta teadis, et ei saa Speediga enam suhtes olla.
Lincoln taastas suhte Mary Toddiga ja nad abiellusid 4. novembril 1842.
Ajaloolaste arvates aitas suhe Speediga Lincolnil üle saada depressiivsest ja enesetapumõtteid täis perioodist. Meeste omavaheline intiimsus aitas neil end paremini tundma õppida ja nad oskasid olla intiimsuhtes ka naisega.
Osade ajaloolaste andmetel oli Abraham Lincolnil lisaks Speedile veel homosuhteid, üks oli sõjaväelase David Dereksoniga. Seega saab Lincolni pidada biseksuaalseks, kuna tal oli suhteid nii meest kui naistega.
Abraham Lincoln (12. veebruar 1809 Hardini maakond, Kentucky – 15. aprill 1865 Washington, D.C.) oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president 1861–1865.
:format(webp)/nginx/o/2017/02/22/6364965t1h9673.jpg)
Lincolnil ja ta naisel oli neli poega.
:format(webp)/nginx/o/2017/02/22/6364967t1h915b.jpg)
Abraham Lincoln sai 14. aprillil 1865 Washingtoni teatris etendust vaadates surmavalt haavata, kui näitleja John Wilkes Booth teda pähe tulistas. President suri 15. aprilli varahommikul.