Filmi «Sangarid» režissöör Jaak Kilmi jäi lõpptulemusega rahule, äratundmisrõõmu on nii noortele kui vanadele

Kolmapäeva õhtul esilinastus Solarise Apollo kinos kerge ja lõbus kodumaine seikluskomöödia «Sangarid», pakkudes esimestele filmivaatajatele naerupahvakuid, nostalgiat ja põnevust. Filmi režissöör Jaak Kilmi jäi lõpptulemusega ka ise väga rahule.

Jaak, milline nostalgialaks filmi tegemine sulle endale oli?

Mina olin Moskva olümpiamängude aegu seitsmeaastane. Ja Viru hotell mängis minu elus väga suurt rolli, see oli ainus koht, kus sai näha välismaa autosid, mis olid sinna hotelli ette pargitud. Me läksime koos sõpradega neid imeautosid just Viru hotelli juurde vaatama. Hing ihkas näha välismaa autot!

Kas ise jäid filmiga rahule? Minule tundus kogu olustik filmis väga tõene, möödalaskmisi polnud küll märgata?

Mina olen ilge pedant kõiges, mis puudutab detailide täpsust. Kuid filmis on siiski paar pisidetaili, mis jäid minu silma kriipima ja oleks võinud teisiti teha. Soomes ja Rootsis oli lihtsam matkida 80ndaid kui Eestis, sest seal pole seda küprokikihistust peal. Seal ei ole euroremonti, seal ei ole seda plasti.

Mis sul endal seostub enim 80ndatega?

Mul olid peretuttavad Soomest Kotka linnast ja kui nad külas käisid, siis nad peatusid Viru hotellis. Nad ilmusid meie pere ellu 1984. aastal ja siis oli mul baarikapis palju Yenkki nätsu ja kõrremahlasid. Ja kui nätsupadjakesed said sellest nätsust tühjaks, siis sai sinna lihtsalt midagi muud asemele topitud, uskumatu...

Aga film õnnestus hästi ja äratundmisrõõmu on nii noortele kui vanadele. See oli tõesti jabur aeg ja sellest oli väga lihtne teha üks mõnus seikluskomöödia.