:format(webp)/nginx/o/2017/02/07/6318951t1h9a65.jpg)
Vihmametsa mahavõtmisega paljastus Amazonases kohalik «Stonehenge», mis koosneb rohkem kui 450 maapinnal asuvast ümarstruktuurist, mida iidsed hõimud võisid kasutada šamanismi- ja palvetamiskohana.
Amazonases leiti 2000-aastane «Stonehenge»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brasiilia ja Briti arheoloogide sõnul asuvad need moodustised Lääne-Brasiilias Acre osariigis 13 000 ruutkilomeetri suurusel alal, edastab Daily Mail.
Uurijate teatel võtsid iidsed põlishõimud metsa maha ja kujundasid looduskeskkonda, luues puudevabad alad, kuhu nad said «ringe» teha ning seega ei ole Amazonas nii puutumatu kui varem arvati.
«Need varjatud struktuurid, mis nüüd päevavalgele ilmusid, näitavad et Amazonas ei ole puutumata metsiku loodusega ala, vaid juba tuhandeid aastaid tagasi kujundasid inimesed seda oma käe järgi,» teatas São Paulo ülikooli teadlane Jennifer Watling.
Teadlased tegid arvutimudeli, mis näitas Amazonase ala 6000 aastat, sealset taimestikku ja põlengulugu ning ilmnes, et tollased hõimud võtsid metsi maha, et luua vaba ala elamiseks ja ehitamiseks.
Stonehenge’i meenutavatest ringidest võetud pinnaseproovid näitasid, et need sisaldavad fütoliite, mis on taimset päritolu räniained, mis jäävad pärast taime lagunemist pinnasesse.
Seega ei põletanud põlishõimud suuri metsaalasid, et luua maastikustruktuure ja rajada põllumajandusmaad, pigem vajaduse järgi, sest loodust hoiti ega hävitatud mõttetult.
«Tuhandeid aastaid tagasi elati loodusega harmoonias ja tasakaalus, looduselt võeti, kuid mitte liigselt nagu nüüdisajal. Amazonases osati metsa kasutada ja hoida kaua aega enne eurooplaste saabumist,» selgitas Watling.
Amazonasest on varem leitud ka kivistruktuure, mis meenutavad kuulsat Stonehenge'i.
Stonehenge on Briti saarte megaliitehitis, mis valmis tuhandete aastate jooksul mitmes osas. Selle otstarve on seni mõistatus, kuid arvatakse, et see võis olla rituaalide paik, palvetamiskoht või observatoorium, kuna selle ehitamisel on arvesse võetud suvise ja talvise pööripäeva päikese kõrgust.