Keemiarelva kasutati juba ligi 2000 aastat tagasi?

Osa Dura-Europose säilinud linnamüürist Foto: Wikipedia.org

Ligi 2000 aastat tagasi kaotas 19 Rooma impeeriumi sõdurit praeguses Süürias asunud linna Dura-Europost Pärsia armee vastu kaitstes elu.

Roomlase peitusid vastase eest maa-alusesse tunnelisse, kirjutab Live Science.

Roomlased ootasid pärslasi, kuid said hoopis mürgise suitsu. Roomlased lämbusid selle tagajärjel üsna kiiresti.

Arheoloogid avastasid roomlaste jäänuste juurest ka pärslase skeleti. Oletati, et see isik võis tekitada tunnelisuus mürgise põlengu, mis nende hukkumise kaasa tõi.

Neid 20 meest, kes surid 256. aastal pKr, arvatakse olevat esimesed keemiarelva ohvrid.

Arheoloogid hakkasid seda paika uurima 20. sajandi alguses ja siis oletati, et roomlased hukkusid võitluses. Nüüd tehtud uus uuring kinnitas, et Rooma sõdurid lämbusid mingi mürgise aine sissehingamise tõttu.

250. aastatel pKr püüdsid pärslased Dura linna roomlastelt vallutada. Dura-Europos oli sel ajal Rooma sõjaline tugipunkt, mida ümbritses tugev kaitsemüür.

Pärslased püüdsid Durasse pääseda, kaevates lähedal asunud nekropolist tunneli linna suunas. Nad alustasid tunneli rajamist linnamüürist 40 meetri kauguselt. Roomlased omakorda rajasid oma tunneli, et pärslasi takistada.

Selle kassi-hiire mängu tõi päevavalgele Prantsuse arheoloog Robert du Mesnil du Buisson, kes seal 1920. – 1930. aastatel väljakaevamisi tegi. Prantslane leidis ka 19 Rooma sõduri ja ühe Pärsia sõduri jäänused. Tema arvates toimus lähivõitlus, milles pärslased tõrjusid roomlased tagasi ning süütasid tunnelisuus põlengu.

Tunnelist leiti selliseid aineid nagu bituumenit ja väävlit. Arvatakse, et pärslased tulid järsku ideele teha lõke, mis aitaks roomlased tappa.

Briti Leicesteri ülikooli ajaloolase Simon Jamesi arvates prantsuse arheoloogi teooria mõned kohad ei klappinud. Tema sõnul oleks kitsas tunnelis olnud raske käsivõitlust pidada. Tunnel oli nii madal, et täiskasvanud mees ei saanud seal korralikult püsti seista.

Du Mesnil du Busson tegi leitud inimjäänustest joonised. Jamesi arvates näitavad need, et roomlased ei pidanud võitlust ning ei põlenud surnuks.

«Nad lihtsalt kukkusid jalapealt ning surid. Tegemist on surnukehade hunnikuga,» selgitas britt.

James lõi oma teooria, mis seal juhtuda võis. James käis esialgu välja, et paanikas roomlased lihtsalt trampisid üksteist surnuks. Siis aga tekkis tal idee, et nad võisid mürgist suitsu sisse hingates surra. Oletatakse, et pärslastel olid üsna suured teadmised, kuidas aineid põletades mürgitada.

Jamesi teooria on, et roomlased said teada pärslaste tunneli rajamisest. Roomlased rajasid oma tunneli, mis oli pärslaste omast kitsam. Kuna mõlemad osapooled teadsid teineteise tegevusest, siis ei olnud üllatusmomenti.

Pärslased seadsid aga lõksu. Kui roomlased olid jõudnud pärslaste tunnelisuusse, süütasid pärslased lõkke. Oletatakse, et pärslased kasutasid ära tunnelites tekkinud tuuletõmbuseefekti. Pärslased viskasid lõkkesse bituumenit ja väävlit. Üks Pärsia sõdur suri oma kaaslaste relva tõttu. Roomlased hingasid mürke, mis muutusid nende kopsudes väävelhappeks.

Tunnelisuu juures olnud teised Rooma sõdurid said aru, mis toimus ning ei sisenenud tunnelisse. Pärslased ootasid tunneliõhu puhastumist ning läksid siis vaatama, mis roomlastest saanud on. Nad võisid ka roomlaste laibad hunnikusse tõsta. Pärslastel ei olnud aega laipu röövida, sest roomlastel olid nende raha ja relvad alles. Pärslased vallutasid linna ja müüsid ellujäänud orjadeks.

Jamesi arvates olid pärslaste sõjalised operatsioonid väga hästi läbimõeldud.