Tänapäeva Venemaal Karjalas Sukkozero järve äärest 20 kilomeetri kaugusel asub 417-meetrine Vottovaara mägi, millel ja mille juures elasid kunagi iidsete saamide jumalad.
Video: iidsete saamide jumalad elasid Vottovaara mäel
Messagetoeagle.com ja Wikipedia andmetel peavad seda paika tähtsaks ka nüüdisaja neopaganad, kes teevad sinna palverännakuid ja viivad andameid.
Karjala on ala, mis on mänginud tähtsat rolli mitme riigi ajaloos, olles tähtis nii Soomele, Venemaale kui ka Rootsile. Arheoloogid on Vottovaara piirkonnast, Onega järve äärest leidnud umbes 1200 kaljujoonistust, mille vanus on umbes 5000–6000 aastat. Asjatundjate sõnul jätavad Onega petroglüüfid mulje, nagu oleks tegemist eelajaloolise kinoga.
Sukkozero (karjala keeles Šukkajärvi, soome keeles Sukkajärvi) lähedal asuv Vottovaara mägi on kuulus selle poolest, et selle ümbruses on palju suuri kive, megaliite. Kivid kannavad karjala keeles nime seida, soome keeles seita ja saami kultuuris on need pühad kivid.
Enne viikingite, rootsi ja soome kultuuri teket domineerisid Põhja-Euroopas saamid, kes on seni alles. Neid on tänapäeval umbes 100 000, kellest üle 1700 elab Venemaal ja 7000 Soomes. Lisaks elavad saamid ka Rootsi ja Norra põhjaosas, tegeledes eelkõige põhjapõtrade kasvatamisega.
Saamid olid ühed esimesed, kes pärast jääaja lõppu, 10 000 aastat tagasi, jõudsid Fennoskandiasse ja jäid sinna paikseks. Esmalt elasid nad Äänisjärve ja Laadoga ümbruses, kuid mingil põhjusel kulgesid aina põhja poole, kus liikusid põhjapõtrade karjad. Arheoloogilised leiud näitavad, et nad jõudsid Põhja-Soome Utsjoele umbes 8100 eKr.
Saamid räägivad soome-ugri keelte hulka kuuluvat keelt. Nende keel ja kultuur hakkas arenema 2000–2500 aastat tagasi. Samasse keelkonda kuuluvad ka soome, eesti ja ungari keel. Norra ja teised indoeuroopa keeled ei ole saami keelega suguluses.
Kuigi Vottovaara suured kivid võivad jätta mulje, et need on sinna paigutanud inimesed, kes on neid enne töödelnud, ei ole see siiski nii. Need kivid pärinevad 10 000 aasta tagusest ajast, mil jää taganes ja maapind paljastus.
Saamide jaoks on tegemist pühade kividega, kus elavad jumalad, haldjad ja teised müstilised tegelased ning enne kristluse pealetungi tegelesid saamid šamanismi ja animismiga, käies seida kivide juures palvetamas.
Animismi puhul usutakse, et kõikidel loodusobjektidel, kaasa arvatud kividel, taimedel ja loomadel on hing ning nende «tapmise» eel tuleb neilt vabandust paluda.