/nginx/o/2011/03/10/534643t1had65.jpg)
USA väljaanne The Christian Science Monitor tõi päevavalgele Liibüat ja USAd puudutava sündmuse, mis leidis aset 207 aastat tagasi.
USA-l oli Liibüaga probleeme juba 207 aastat tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väljaanne kirjutas, et noor USA riik pidas oma esimese välissõja just Liibüas tänapäeva Tripoli alal, kirjutab iltasanomat.fi.
Mereröövlid ohustasid juba 1780. aastatel USA kaubalaevu Aafrika põhjarannikul. Eriti probleemne oli aga ala, mis kuulub tänapäeval Liibüale.
19. sajandi alguses sai ameeriklastel lõpuks villand raha maksmisest paša Yusuf Karamanlile, kes nii-öelda katust pakkus.
Karamanli ähvardas lõpuks USAd sõjaga. USA saatis mereväe välja probleemi lahendama. Ees oli oodata lahinguid.
The Christian Science Monitori andmetel võitis USA osa lahinguid, kuid mitte kõiki.
1803. aastal sõitis fregatt USS Philadelphia Tripoli sadama esisel karidele ning meeskond vangistati. Ameeriklased langetasid otsuse, et see alus ei tohi vaenlase kätte jääda. 16. veebruaril 1804 pandi see laev põlema.
Patiseis lahenes alles siis, kui USA merejalavägi koos kreeklaste ja araablastega liikus Egiptusest Liibüasse ja piiras Darnahani linna.
See sundis Tripoli tollaseid valitsejaid vangistatud vabastama ning rahulepingu sõlmima.