Soovid püsida võimalikult kaua noorena, aga palun!

22. juulil toimub Tarkusesaalis Kaja Keili loeng «Praktiline ajurveeda igapäevaelus» Foto: Erakogu

Suvise Haapsalu Joogafestivali esimesel päeval, 22. juulil toimub Tarkusesaalis Kaja Keili loeng «Praktiline ajurveeda igapäevaelus». Mis aga on üldse ajurveeda, seda selgitab Kaja ise, sest tema on oma elukestva teadmiste ammutamise teekonnal läbinud mitmed lühemad ja pikemad õpingud ning praktiseerib neid teadmisi ka oma igapäevases elus.

Mis siis on ajurveeda?

Ajurveeda on tõlkes elamise teadus ja võimalikult kaua noorena püsimise kunst. Ühest küljest on ajurveeda hästi lihtne, kuna see baseerub ainult viiel elemendil, mis on nii õues kui meie sees.

Mis need viis elementi on?

Viis elementi on ruum, õhk, tuli, vesi ja maa — peenemal tasandil on need bioenergiad. Need liigutavad kõike, mis on meie sees, liigutavad tähti, jõgesid, taime kasvamist ja kõike. Ajurveeda on puhas looduse teadus, ei midagi müstilist. Kui meie sees toimub midagi, mõjutame me välist ning vastupidi, väline mõjutab meid.

Ajurveedat on alati keeruline müüa, sest teine võtmesõna ajurveeda kontekstis on individuaalsus. Samuti ei räägi me mitte kunagi kõikidele disainitud tervislikkusest või kasulikkusest, vaid hoopis sobilikkusest. Seetõttu ongi väga keeruline kõrvutada ajurveedat isegi tavameditsiiniga, millel on täiesti omaette ülesanne – ravida väga efektiivsel moel tagajärgi siis, kui meil ei ole enam aega minna põhjuste juurde.

Kui rääkida ajurveedast, siis ajurveeda vastupidi, vaatab tervikut. Me ei lähe kunagi kõigepealt vaatama seda kohta, mis nii-öelda põleb, vaid me vaatame, kuskohas põleb ehk siis, millises miljöös see haigus elab. Ajurveeda puhul alustatakse alati miljööst. Kui me muudame miljööd, siis tegelikult muutub ka meie probleem. Olenevalt, mis on põhjusteks, võib see mõnel korral suisa iseenesest kaduda, see on elementaarne näide sellest, kuidas need viis elementi toimivad.

Igal viiest elemendist on omad omadused, millega saab tasakaalustada. Kõige lihtsam on külm või kuum — kui väljas on külm, siis tuleb kampsun selga panna. Ajurveeda peamine ülesanne on hoolitseda füüsilise keha tasakaalu eest ja  jooga on tema kõige lähedasem sõber, mis vaatab hinge poole.

Kui rääkida toitumisest ning sellest, miks me ajurveedas pöörame hästi palju tähelepanu toitumisele, on lihtne tõde, et «me oleme see, mida me sööme».

Kui me midagi sööme, siis sellel kõigel on oma identiteet ning see identiteet saab peale söömist meie osaks. Selles mõttes on väga oluline pöörata tähelepanu sellele, mida me sööme ja kas see meile ka sobib. Kui loodus on andnud meile hästi palju tuleelementi, siis ei ole väga mõttekas süüa hapusid ja teravaid toite, kuna see võimendab seda veelgi, tekitab põletikke ja põhjustab ka läbipõlemist.

Kui loodus on meile andnud vee- ja maaelementi, siis on terav omal kohal ja paneb raske energia liikuma. Siin ei ole olemas ei tervislikku ega kasulikku, vaid on olemas sobilik. Teine kontekst on muidugi elustiil, millest ajurveedas hästi palju räägitakse.

Milline on ajurveedalik elustiil?

Ajurveedalik elustiil ongi see, et me pidevalt oleme oma teadlikkusega selle juures, mis meile sobib ja mitte ainult toidu osas, vaid ka tegevuste suhtes, mida me teeme. Kui me alustame tööst, siis kui loodus on meile andnud hästi palju õhuelementi, mis tähendab pidevat liikumist, siis vastupidiselt peame me seda tasakaalustama ning on hästi oluline, et sellise inimese igapäevased tööülesanded ei oleks seotud näiteks pideva reisimisega.

Kasuks tulevad väikesed rutiinid. Õhu elemendile omase kuivuse tõttu ei sobi samamoodi sellele inimesele tehasetöö, kus on hästi palju tolmu ja kuiva materjali.

Elustiili juurde käib ka rütm. Me oleme üks osa loodusest ja ei ole mitte kunagi võimalik, et loodus kohandaks ennast meie järgi, me peame alati ennast kohandama looduse järgi. Üks väga oluline elustiili osa on rütmi sulanduda. Kõige lihtsam näide on unehäired, mis on meil sellepärast, et me läheme liiga hilja magama.

Läheme magama peale kümmet, kus looduses tuleb esile uuesti tuleelement, mis eelkõige on mõeldud mitte toidu, vaid mõtete seedimiseks — kõik teadmised ja kogemused, mida oleme päeva jooksul väljastpoolt ammutanud, on ka tegelikult toit, mis tuleb öösel ära seedida.

Mulle meeldib öelda, et viimane «ingliekspress» väljub umbes kell 22.00 ja kui sellest maha jääda, siis meil ongi väga keeruline magama jääda, sest tuli on üleval. Siit jälle näide, kuidas seda, mille meile loodus andnud on, tõmbame me endale alateadlikult ligi. Inimesele, kellele on antud hästi palju tuleelementi, meeldibki tavaliselt öösel töötada. Elustiil kätkebki endas heas mõttes distsipliini, kus me teadlikult valime tasakaalustavat poolt.

Kas loengutel või kursustel saab inimene ka teada seda, millised elemendid temas on?

Ma püüan seda alati teha nii, et me esialgu toome hästi palju praktilisi näited, et inimene hakkaks iseennast nendega seostama. Üks lihtne näide, mida ma tavaliselt toon, on see, et kujutage ette, kui te lähete poodi ja kassapidaja ütleb teile midagi väga halvasti, siis on kolm võimalust, kuidas ajurveeda mõistes kolm erinevat inimtüüpi reageerivad.

Inimene, kellel on hästi palju õhu- ja ruumielementi, mis on ajurveedasvata, tema satub kohe ärevusse. Inimene, kellel on tule- ja vee elementi, mis on ajurveedaspitta, tema vihastab või hakkab kohe paika panema. Inimene, kelle on maa- ja vee elementi, mis on ajurveedaskapha, tema ei taha konflikti, pöörab selja ning läheb minema või lihtsalt solvub.

Selliste praktiliste näidete põhjal me õpimegi. Muidugi on olemas ka testid. Päris paljudes ajurveeda ajakirjades on olemas kehatüübi testid, mida võib ka teha, aga meie meel tänapäeval on niivõrd mõjutatav, ja me kaldume mõnikord ennast testima selleks, kes me tahame olla. Toon näite meie pikast kursusest, kus me teeme kohe algul testi ning hiljem võivad need muutuda või tekivad erinevad taipamised.

Kas paremuse või halvemuse poole?

Ei olegi paremuse ega halvemuse poole, lihtsalt enese äratundmise poole. Teine asi, mis alati ka praktikas juhtub, on see, et inimesed muutuvad tolerantsemaks nii enese kui teiste suhtes ja hakkavad aktsepteerima, et need elemendid, mis loodus mulle on andnud, tuleb omaks võtta, samuti vastavalt nendele reguleerida enda eluviisi ja toitumist.

Kui me nende elementide ja omadustega töötame, siis selle tulemuseks ongi see, et me tunneme iseennast rohkem ära ning saame vastused sellele, miks üks või teine asi minu puhul toimib või ei toimi. Samuti ei saa ajurveedat ei saa õppida üleöö ega raamatust, see on pikk protsess ning seda tuleb õppida läbi kogemuste ning taipamine tuleb sünkroonis teadmiste seedimise võimega.

Kui pikk on olnud teie teekond ajurveedani?

Minu päris esimesed kokkupuuted ajurveedaga olid üle kahekümne aasta tagasi, kuid ma ei osanud siis taibata, et see ongi ajurveeda. Kuid päris teadlikult järgin ma igapäevast elustiili step-by- step ehk ca 7-10 aastat, järjest kinnistuvate uute teadmiste ja kogemuste najal. Sel puhul on teada, et see ei saa kunagi valmis, vaid areneb kogu aeg.

Kui ma mainisin, et kõigi oma sõsarteadustega kokku on ajurveeda ikkagi osa terve suure universumi ja looduse teadusest, siis seda ei olegi võimalik hoomata ühe korraga. Muidugi on meetodeid, kuidas teadmisi ammutada mis tahes teisel moel, kuid tihtipeale on nii, et me ei suuda neid korraga ära seedida. Näiteks üks praktiline viide — kui teil on mõnikord peavalud, mis algavad äkki ning lõppevad äkki, siis need on just seotud uudsete asjadega, kui te olete saanud uut infot, mida teie mentaalne seedetuli ei ole jõudnud ära seedida.

Mida ajurveeda veel ütleb, on see, et ei ole tarvis kõiki sümptomeid hästi kiirelt maha suruda. Ma ei mõtle siin üldse mitte ainult klassikalist meditsiini akuutsete teemade kontekstis, vaid ka näiteks elades pikalt Saksamaal kogesin, kuidas inimesed võtsid igaks juhuks homöpaatilisi pille. See viib meie enda tunnetust järjest rohkem eksiteele.

Selles mõttes on nii ka toitumise kui ka mis iganes teise tegevuse juures oluline, et me oskaksime täpselt ära tunda seda, mis meid mõjutab. Kui hakata midagi muutma, siis ei saa tahta üleöö hakata teiseks inimeseks, vaid võtta esialgu ainult üks harjumus käsile. Ühe harjumuse muutmise aksepteerimine võtab kehal ja meelel aega umbes seitse päeva ning selleks, et see harjumus kinnistuks, läheb veel 30 päeva.

Enamasti juhtub see, et ootame seitse päeva ära ning siis loobume, kuid vaene füüsiline keha, kes on viimaks nõustunud muutust omaks võtma, peab ennast uuesti ümber kohandama.

Me peame hästi enda füüsilise keha eest hoolt kandma, sest tema on selline üksus, kellel ei ole üldse võimalik mingeid otsuseid vastu võtta, kõik otsused teeb tema eest meel. Temal on ainus võimalus reageerida ning seda tuleb tõsiselt võtta.

Mis teeb ühe inimkeha õnnelikuks?

Füüsilisele kehale meeldib kõige rohkem stabiilsus. Tema ei taha väga suuri muutusi, mis on ka loogiline, sest füüsilise keha eesmärk on hoida tasakaalu ja pakkuda hingele turvalist kodu. Mis teeb füüsilise keha õnnelikuks, on see, kui muutusi tutvustatakse talle leebel ja arusaadaval moel. Näiteks mitte teha ekstreemdieete ja -puhastusi, vaid teha seda temale individuaalselt sobival moel.

Ajurveedas tehaksegi puhastusi selliselt, et keha ei jäeta nälga, vaid toidetakse kerge magusa maitsega, näiteks basmati riisil baseeruv kitchari, ning samaaegselt puhastatakse, kasutades teravaid ja mõrusid maitseid, näiteks teatud vürtsid ja teed. Füüsiline keha on õnnelik, kui meie meel teeb tema jaoks õigeid otsuseid.