Siberist Altai mäestikupiirkonnast leitud kohalikud «valitsejad», kellel on palju tätoveeringuid ja kes tarbisid kanepit, läbisid üle 2200 aasta «tervisekontrolli».
Pildid: Siberi «valitsejad», kellele meeldisid tätoveeringud ja kanep
Nõukogude arheoloogid leidsid kaua aega tagasi elanud hõimujuhi ja ta naise või konkubiini muumia diktaator Jossif Stalini ajastul, kuid siis puudus tänapäevane tehnoloogia, mille abil oleks saanud neist täpse ülevaate, edastab Daily Mail.
Hiljuti uuriti neid uuesti, et saada nende elu, surma ja tegevuse kohta rohkem andmeid.
Altai «kuningapaari», kes on rauaajastu Pazõrõki kultuuri esindajad, muumiad on alates 1949. aastast Pereburi Ermitaaži muuseumis, kuid nüüd avanes teadlastel võimalus neid skaneerida.
«Meie eesmärgiks on teha kindlaks, kuidas nad elasid ja surid ning kuidas nad mumifitseeriti. Eriti huvipakkuvad on nende rohked tätoveeringud. Kahjuks on hauaröövlid nende hauast viinud enamiku hauapanuseid, ka need oleksid meile rohkem infot andnud, mõningad objektid on siiski alles, kaasa arvatud oletatavalt maailma vanim vaip,» teatasid uurijad.
Alles olid ratsanikke kujutav vaip, mida peetakse maailma vanimaks, nelja rattaga puidust sõiduk, millega võidi surnukehi transportida, hobusemask, sadulatekk ja puidust tarbeesemeid, mis kõik on Emitaaži muuseumis.
Uurimine näitas, et Altai «kuningal» on mitmeid tätoveeringuid, millest enamik on loomad, kaasa arvatud tiigrid, hobused,linnud ja põdrad. Ka ta naine oli peaaegu üleni tätoveeritud, kuid tema tätoveeringutest kujutas enamik taimi.
Matmispaiga uurimine näitas, et seal oli suitsetatud kanepit, mis võis olla osa matmisrituaalist. Samuti oli kanepit surnutele hauda kaasa pandud. Ka muumiatelt leiti jälgi, et nad suitsetasid ja sõid oma eluajal kanepit.
Altai «kuningapaari» surnukeha leidnud nõukogude arheoloogi Sergei Rudenko teatel olid need kaks heledanahalised, mehel olid tumedad lokkis juuksed, naisel sirged juuksed. Nende näod olid pikad ja kitsad, mitte sellised laiad ja pilus silmadega nagu mongoliididel.
Uurimine näitas, et mõlemal isikul oli pärast surma puuritud koljusse auk, mille kaudu aju eemaldati. Kehast olid eemaldatud ka teised organid ja sisikond, et muumiad kuivada saaksid ja ei laguneks. Surnukehadel aitas pikka aega säilida matmispaiga madal ja ühtlane temperatuur.
Teadlaste teatel oli mees surres 55 – 60-aastane, naine kümmekond aastat noorem ehk nad surid üsna vanadena, sest siis ei olnud eluiga kuigi pikk.
Pazõrõki kultuur domineeris Siberis, Kasahstanis ja Mongoolias 6. – 3. sajandil eKr.