Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Lõuna-Rootsi vetest leiti kuulsa Vasaga võrdväärne laev

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Pronksist kahur ja Blekinge jäänused
Pronksist kahur ja Blekinge jäänused Foto: Ingemar Lundgren / Ocean Recycling / SCANPIX/OCEAN RECYCLING/Scanpix

Rootsi allveearheoloogide teatel leiti Lõuna-Rootsi vetest sõjalaev, mis on võrdväärne kuulsa Vasa laevaga, mis uppus oma esmareisil 1628. aastal ning mis toodi 1960. aastatel pinnale ja konserveeriti.

Rootsi meremuuseumi teatel asub leitud laev Blekinge Karlskorona lähedal merepõhjas, olles ligikaudu samast ajastus ja sama suur kui Vasa, edastab The Local.

«Meile teadaolevalt ei jää ta oma suuruses Vasale alla. Tegemist on laevaga, mis on 45 meetrit pikk ja millel oli 68 – 70 kahurit. Vasal oli kahureid 64,» teatas meremuuseumi kuraator Jim Hansson.

Sõjalaev Vasa 1961. aastal pärast pinnale tõstmist kuivdokis
Sõjalaev Vasa 1961. aastal pärast pinnale tõstmist kuivdokis Foto: General/Scanpix

Ta lisas, et nende andmetel on Blekinge esimene Karlskronas ehitatud laev, see alus lasti vette 1682 ning seda kasutas Rootsi kuningas Karl XII 1700. aastal Taani vastu peetud merelahingus.

Uurimisel ilmnes, et nii nagu Vasal, oli ka Blekingel probleeme, mis ta lõpuks põhja viisid.

Ajalooliste allikate andmetel uppus Blekinge 1713. aastal, olles aastaid enne seda sõitnud karidele ja saanud vigastada. See juhtum leidis aset 1683. aastal Botnia lahes Getskäri saare lähedal, kuid laev tõmmati karidelt lahti, remonditi ja seilas veel kaks aastakümmet.

Hanssoni teooria järgi uputas Rootsi kuninglik merevägi Blekinge meelega, et luua laevast alles ehitusjärgus olnud Karlskronale mingi merekaitse. Laeva uppumine leidis aset Põhjasõja ajal, mil kuningas Karl XII sõjakäik Venemaa vastu lõppes katasroofiga, kuna ta kaotas 1709. aastal Poltava lahingu.Karl XII põgenes koos oma väe riismetega Türki, ta naases Rootsi  alles 1715. aastal.

Rootsi ei olnud pärast Põhjasõda enam suurriik, sest oli kaotanud Läänemere ümbruse valdused, kaasa arvatud Eestimaa ja Liivimaa kubermangu Venemaale.

Rootsi allveearheoloogide teatel ei ole Blekinge nii heas seisundis, kui seda oli kunagi Vasa. Osa sellest laevast on Karlskorona laevaehituspaiga kai all, paremini on säilinud laeva alumised osad.

Vasa
Vasa Foto: HENRIK MONTGOMERY / SCANPIX/SCANPIX SWEDEN/Scanpix

«Laeva alumine pool on sügavas merekihistuses, seega võib see alles olla, kuid ülemine osa sai juba uppumisel kannadata ja see on lagunenud. See laev ei ole nii hästi säilinud nagu Vasa, kuid osa siiski on,» teatas Hansson.

Allveearheoloogid viivad vraki juures läbi lisauuringuid, kuna tegemist on ajalooliset tähtsa laevaga, sest see on Karlskronas ehitatud laevadest esimene. Tänapäeval on selles linnas mereväebaas.

Karl XII (27. juuni (17. juuni 1682 Stockholm – 11. detsember 1718 Fredrikshald) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.

Rootsi sõjalaev Vasa uppus oma esmareisil 10. augustil 1628, olles seilanud alla ühe meremiili. Laeva pronkskahurid tõsteti pinnale, kuid siis see laev unustati. Allveearheoloogid leidsid laeva 1950. aastate lõpul, alus tõsteti Stockholmi lähedat pinnale 1961. aastal. Enamik sellest laevast on säilinud, asudes Stockholmi Vasa muuseumis. 

Vasa
Vasa Foto: HENRIK MONTGOMERY / SCANPIX/SCANPIX SWEDEN/Scanpix
Tagasi üles