Maestro Ivo Linna: mul läheb tuju alati jube heaks, kui ma pisut vintis olen, aga ma pole tipsomaan

Mölla, mis sa möllad tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, aga viin on olnud ja jääb eestlase jaoks arstirohuks ja meeleolu turgutajaks sel külmal ja pimedal maal. 

Elu24 Live`is käis 1. veebraril külas Eesti Laul 2017 finaalis kaasa lööv maestro Ivo Linna koos bändiga. Räägiti muusikast, lastest, tööst, viinast ja hobidest.

Ivo Linna: Minu alkoholism väljendub selles et ma ei ole kunagi olnud tipsomaan. Et siin Kungla baaris 50 grammi ja seal Raadiomaja puhvetis 50 grammi ja Telmaja kohvikus ka väike 50 grammi. No ikka selleks, et tuju üleval hoida. Ei, mulle pole see kunagi meeldinud. 

Kui on vaba aega, on hea seltskond, tead et järgmisel päeval tööd ei ole..., siis miks mitte semudega pidada pidu, rääkida ilmselt väga lolli juttu, kuulata head muusikat...Ja mina olen kuidagi seda tüüpi jooja, et mul läheb tuju kuidagi jube heaks, kui ma olen vintis.

Tundub, et kõik on jube helge ja küll siis tuleb mõtteid. Ja vahel, kui mind tuul kannab siis võtan kitarri välja ja absoluutselt kõik, mis sealt kitarrist välja tuleb on hirmus geniaalne. Ma olen isegi salvestanud seda ükskord diktofoni peale. Aga hommikul paistku või päike, siis selgub, et kurat mis jama ma olen eile õhtul jälle kokku keeranud.

Tegelikult ma alustasin ju kunagi kõrtsilaulikuna, mis oleks võinud viia väga kurva lõpuni. Neid sõpradest muusikuid ja sõpru on ju viina tõttu surnud küll. Minust ei ole õnneks saanud kunagi tsükli joodikut.

Foto: Erik Prozes

Ivo: Mul pole olnud kunagi olnud vajadust ka sellise nähtuse järele, mida nimetatakse peaparanduseks. Ma ei saa alustada järgmisel päeval sellega, et haaran õlle või viinapitsi järele, et hakkaks natuke parem. Ilmselt mul on nii head geenid, et mul polegi väga halb olla järgmisel päeval.

Aga kui on mingid pikad sõidud või järjest mingid mängud ja oled kuidagi väsinud ning lähed lõpuks Muhumaale ja vot siis lased seda trippi pisut lõdvemale. Siis on hea olla ja ma ei näe selles midagi halba.

Olen oma pikaajalise kogemuse najale tuginedes saanu aru, et tegelikult peab paika ütlus: "Kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi."

Vaata meeleolukat intervjuud Ivo Linnaga!