Video: Mauritiusel on osa iidsest Gondwanast

Mauritius

FOTO: Wikipedia.org

Lõuna-Aafrika Vabariigi Johannesburgi Witwatersrandi ülikooli geoloogide teatel leidsid nad osa iidsest supermandrist Gondwanast, mis jagunes umbes 200 miljonit aastat tagasi mitmeks mandriks.

Gondwanast pärit osa asub India ookeanis Aafrika idaranniku juures oleval Mauritiuse saarel, edastab seeker.com.

Tegemist on osaga, mis eraldus hiiglaslikust Gondwanast ja mis kattus hiljem vulkaanipursetest pärit laavaga. Gondwanast eraldunud osad moodustasid Aafrika, India, Austraalia ja Antarktika ning nende vahele tekkis India ookean.

Mandrite lagunemine

FOTO: Encyclopedia Britannica

Meie planeedi lõunapoolkeral asunud Gondwanasse kuulusid ka Lõuna-Ameerika, Madagaskar, Uus-Meremaa ja Araabia poolsaar.

Teadlaste sõnul on India ookeani lähedastel aladel mitmeid Gondwanast pärit osi ja nad andsid neile koondnimeks Mauritia.

«Uurimine ja arvutimudelid näitasid, et Gondwana mandri osadeks «murdumine» ei olnud «puhas», vaid sellest tekkisid lisaks suuretele aladele ka mitmesuguses suuruses väiksemaid osi, mis jäid India ookeani,» teatas geoloog Lewis Ashwal.

Teadlastegrupp uuris laavajäänustes leiduvat tsirkooni, mis näitas, kuidas Gondwana osadeks muutumine toimus.

«Mineraalidega kvimiosad ei ole algselt Mauritiuselt, vaid Gondwanast eraldunud osast. Meie planeet koosneb kahest struktuurist, mandritest, mis on vanad ja ookeanitest, mis on noored. Mandriteosadest võib leida kivimeid, mis on rohkem kui nelja miljardi aasta vanused, kuid sellises vanuses kivimeid ei leidu ookeanitest.  Mauritius on saar ja seal on kõige vanemad kivimid kaheksa miljoni aasta vanused,» teatas Ashwal.

Ta lisas, et geoloogid tegid Mauritiuselt pärit kivimites kindlaks tsirkooni, mida leidub peamiselt graniidis. Tsirkooni, mille vanus on vähemalt kolm miljardit aastat, leidus kuue miljoni aasta vanustes vulkaanilistes kivimites.

Paaris varasemas uuringus on Mauritiuse saare rannaliivast leitud tsirkooni, kuid siis arvati, et see võis jõuda saarele kas merel ulpinud kividega või siis inimeste autokummide või jalatsitega.

«Nüüd tegime kindlaks, et tegemist on väga vana tsirkooniga, mis pärineb Gondwana aegadest, mitte ei ole hilisema tekkega,» teatas Ashwal.

Mauritius, mis asub Aafrika rannikust 2000 kilomeetri kaugusel, on geoloogiliset noor saar, mis tekkis vulkaanilise tegevuse tagajärjel umbes kaheksa miljonit aastat tagasi. Koos Saint Brandoni, Réunioni ja Rodriguesi saarega moodustab Mauritius Mascarene’i saarestiku.

Mauritiuse saare pikkus on 65 kilomeetrit ja laius 45 kilomeetrit, selle pindala on 1864,8 ruutkilomeetrit. Saarel on 150 kilomeetrit ilusaid liivarandu ja maailmas suuruselt kolmas korallriff.  

Nüüdisajal ei ole seal enam suurt veealust vulkaanilist aktiivsust täheldatud, kuid uuringud on näidanud, et Réunioni saare juures siiski midagi toimub ja selle tõttu hoitakse paigal silm peal.  

Tagasi üles