Austraalia peibutab eestlastest vanderselle

Priidik Vesi Austraalia läänerannikul Foto: Erakogu

Viimastel aastatel on üha rohkem Valgamaa ja kogu Eesti noori reisinud Austraaliasse – kas siis töö leidmise, keelepraktika või lihtsalt maailma nägemise eesmärgil.

Austraaliast on viimasel ajal palju juttu olnud seoses Queenslandi osariigi üleujutustega, mis ületasid maa-ala suuruselt terve Prantsusmaa ja Saksamaa. Looduskatastroof, milles hukkus mitukümmend inimest, tekitas palju kahju ning sellest toibumiseks kulub ilmselt aastaid.

Möödunud nädalal tabas sama piirkonda viienda kategooria troopiline torm, mis hävitas sadu maju ja sõiduteid ning kangutas juurtega puid. Suurt kahju tegi torm banaani- ja suhkruistandustele, mille tagajärjed võivad meilegi tunda anda.

Paljud meist kindlasti mäletavad muinasjuttudest mitmeid süžeid, milles perepoeg või mõni muu tegelane laia maailma õnne ja rikkust otsima läheb. Niisiis pole idees kui sellises midagi uut.

Tänapäeval minnakse rändama erinevatel eesmärkidel, millest üks võib olla ka lihtsalt eneseleidmine ja täiskasvanuks saamine. Kusjuures rikkus võib kodust
eemal olles omandada teise tähenduse – erinevaid kultuure nähes ja uusi elamusi kogedes saad sisemiselt rikkamaks, mis kaalub üle igasugused materiaalsed väärtused.

Otepää kandi noormehed Priidik Vesi (24) ja Joel Pärle (26) viibisid Austraalia läänerannikul ligikaudu pool aastat ja nõustusid oma sealsetest kogemustest rääkima.

Rõõmsameelsed kohalikud

Vaatamata pisiviperustele kiitsid mõlemad nähtut ja kuuldut ning läheksid võimaluse avanedes Austraaliasse tagasi. Kõige positiivsemaks ja samas suurimaks erinevuseks võrreldes Eestiga peavadki mõlemad noormehed sealseid väga sõbralikke, rõõmsameelseid ning lahkeid inimesi.

Priidik Vesi peab põhilisteks põhjusteks, miks ta sinna reisida otsustas, töövõimalusi, keelepraktika saamist ja reisimiskogemuste omandamist. Sõitu toetasid osaliselt vanemad, mille eest noormees väga tänulik on. Osa reisirahast tuli ka endal teenida. Vanemad ja sõbrad suhtusid tema sõnul minekusse igati positiivselt.

«Töö otsimine läks minul väga kergelt ja vahepeal tuli see ise minu juurde. Töö aga pole kuskil kerge ning vahel oli seda jällegi võimatu leida,» tunnistas ta. Esimesed kolm kuud töötas Vesi viinamarjakasvatuses, algul viinamarjavääte lõigates ja hiljem teisi töid tehes. Meelde on jäänud veel töö koduabilisena toreda kunstniku juures. Palga suurus jäi töökohtades vahemikku 18–20 Austraalia dollarit tunnis.

Enamik aega veetis noor rändur läänerannikul väikeses turismilinnakeses nimega Margaret River, kuna seal sai harjutada ka lainetel surfamist.

Elas ta oma sõnul enamasti hostelites, sest reisis enamjaolt üksi, mis on teadagi parim viis leida uusi tuttavaid. Korra sai ka
autoga ühe eestlasest sõbra seltsis kaugemal ringi sõita, mis pakkus suure elamuse – nii oli võimalik näha ja teha asju, mida üks tavaline eestlane kunagi ei näe ega tee.

Austraalias olles kohtas Vesi oma sõnul vähemalt 50 eestlast, kellest mõni ka negatiivselt silma paistis – näiteks purjuspäi sigatsemisega. Sealmail olevat nimelt üsna võimatu ringi liikuda, ilma et ühtegi eestlast ei kohtaks. Erinevuste poolelt tõi Vesi välja veel vasakpoolse liikluse, millega küll kiiresti harjus, ja eksootilise looduse.

Otsus sõita tuli päevapealt

Joel Pärlele tegi ettepaneku Austraaliasse minna üks sõber ning kuna lumelauahooaeg oli just lõppemas ja uueni kaheksa kuud aega, sündis nõustumise otsus kiiresti. «No järgmisel päeval oli meil olemas viisa ja lennukipiletid ja nii ta läkski,» kirjeldas Pärle sündmuste käiku.

Raha sinnasõiduks oli noormehe sõnul veidi endal ja osa sai ta isalt tingimusel, et hiljem tagasi maksab. Minema lasti ta teadmisel, et enamik sinnaminejatest on tagasi tulnud ja päris kinni ei hoidnud seetõttu keegi. «Aga tegelikult on Austraaliaga selline asi, et sinna minnes võivad sul ju plaanid olla, aga kohe kindlasti ei jää need otsast lõpuni kehtima,» märkis rännumees.

Sealviibitud seitsme kuu jooksul töötas Pärle vahelduva eduga umbes viis kuud. Ülejäänud aja sai ringi liigutud, alustades Austraalia lääneranniku suurimast linnast Perthist ja liikudes kallast mööda üles välja. Esimene koht, kus elati, oli mehe sõnul tööliskodu, hiljem peatuti seljakotimatkajate hostelites, mis hinna poolest soodsad olid. Nii mõnigi kord sai ööbitud lihtsalt rannas, seljakott pea all ja auto kõrval.

Negatiivselt üllatas noormeest, et eestlastele nii iseenesestmõistetav internetiühendus ja selle kasutamise võimalus seal kandis üsna puudulik on. «Seal on see üliaeglane või puudub täielikult. Ja võid vabalt 500 kilomeetrit sõita ning ikka ei ole. Inimesed käivad oma igapäevatoiminguid siiani postkontorites ning pankades tegemas,» täheldas Pärle.

Teistele Austraaliasse minna soovijatele ütles Vesi nii: «Soovitan sinna minna sellise suhtumisega, et keegi sind seal ei oota,» ning Pärle soovitus kõlas: «Mida vähem asju sul kaasas on, seda kergem elu.»

Raido Kivil (23), kes samuti Otepää-mees, saab Austraalias olemisest 17. veebruaril aasta täis. «Just sain teada viisataotluse vastuse, mis oli rõõmustav. Emal ehk pole mõtet poissi veel niipea koju oodata,» tähendas Kivi. Noormees rääkis, et ei ema ega sõbrad eriti tema Austraaliasse minekusse ei uskunud. Sõiduraha leidmise nimel tuli tal endal kõvasti pingutada, töötades Väikese Munamäe suusakeskuses lumemöldrina.

Sügise eest putku

Kivi meenutab tema elu muutnud telefonikõnet, mille ta sõbra sõbrale tegi. «Oli külm ja vihmane oktoobriõhtu ja istusin palavikuga kodus. Sõbraga tuli jutuks siinne kliima ja unistasime soojast maast. Sõbrale meenus, et tal on sõber, kes sooviks Austraaliasse minna, aga ei tahtvat seda üksi teha. Juba veerand tundi hiljem tegin talle kõne ja siin ma nüüd olen,» rääkis otepäälane.

Noore ränduri esialgne soov oli õppida keelt ja teenida raha, kuid Austraaliasse Perthi jõudes need soovid muutusid. «Nüüd tahaks näha tervet maailma. Näha ja katsuda midagi uut – asju, mida varem pole näinud ega kogenud,» tunnistas Kivi. Ta on küll aasta jooksul ringi liikuda saanud, aga kohti, kuhu tahaks minna, on tema sõnul veel palju.

Praegu elab Kivi läänerannikul kaunis linnakeses Margaret River, kus hooajal võib elanike arv küündida 16 000ni. Ta töötab veini­istanduses, teenides 18 Austraalia dollarit tunnis. «Tööd ei olnud raske leida, aga magavale kassile hiir suhu ei jookse ja eks õnn tuli ka mingil määral mängu,» rääkis noormees.

Hetkel on siiski töö leidmisega raskem, sest üleujutused on toonud sinna kanti Kivi jutul hulgaliselt seljakotirändureid, kel kõigil suur töösoov.

«Üleujutustest räägivad inimesed palju, see on suur katastroof,» kinnitas Kivi. Ka ta ise puutus mingil määral drastiliste ilmastikumuutustega kokku, kui kohalikega telkimas käis ja neid paaritunnine vihmavaling tabas.

«Vesi ulatus kohati nabani ja tee oli kõik vee all, aga hommikuks oli uputus kadunud,» rääkis rändurmees. Tema sõnulgi on sealsed inimesed uskumatult abivalmid ja lahked ning hoolivad üksteisest, ka ei ole märgata nii suuri klassivahesid nagu Eestis.

Miinuseks peab noormees toitu, mis olevat maitsetu ja palju keemiat sisaldav. «Kahjuks olen kohanud siin ka rohkem ebameeldivaid ja -viisakaid eestlasi kui asjalikke,» mainis Kivi, kes ise rahvuskaaslastega kontakti ei otsi. Aga soovituseks ütles ta noortele, kel reisimõtted peas: «Ärge liiga kaua mõelge, sest siis võib olla juba hilja, ja see pole koht, kuhu tulla ainsa sooviga – raha teenida.»

----------------------------------------

Austraalia
Austraalia Ühendus on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt (7 704 366 km²) kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas.

Rannajoon
Austraalia rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit. Vahemaad eri piirkondade vahel: Sydney–Adelaide 1785 km, Adelaide–Alice Springs 1529 km, Alice Springs–Darwin 1508 km. Teekond Darwinist Adelaide`i kaudu Sydneysse on seega 4822 km pikk ja selle peatusteta läbimiseks kuluks autoroolis 2,5 ööpäeva.

Veestik
Austraalia pindalast 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast.

Kliima
Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima valitseb Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Lähistroopilisse kliimavöötemesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales.

Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske.

Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses. Keskmised temperatuurid: Perth: jaanuaris 230 C ja juulis 130 C, Alice Springs: jaanuaris 28,50 C ja juulis 11,50 C ning Sydney: jaanuars 220 C, juulis 120 C.

Rahvastik
Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% pärismaalased. 85% valgetest on briti või
iiri päritolu, palju sisserändajaid on endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000).
Enim räägitav keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest. Veel räägitakse hiina dialekte ja itaalia keelt. Ligikaudu 85 % rahvastikust elab rannikule kerkinud linnades või nende lähiümbruses.
Suurimad linnad: Sydney, Melbourne, Brisbane, Perth, Adelaide.

Allikad: Vikipeedia ning «Maad ja rahvad», 2000