/nginx/o/2017/01/30/6294505t1h3676.jpg)
Arheologide teatel asub Guatemala džunglis maiade tsivilisatsiooni algusajal ehitatud teedevõrgustik, millest osa on rajatud umbes 600 eKr paiku.
Video: Guatemala džunglist paljastus maiade teedevõrgustik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlastemeeskonnad skaneerisid El Miradori ja Peténi piirkondi ning paljastus ligi 300 kilomeetrit teid, mida maiad kasutasid nii reisimiseks kui kauba transpordiks, edastab seeker.com.
Guatemala El Miradori piirkonda peetakse maiade tsivilisatsiooni hälliks ja enne selle mahajätmist 150. aastal pKr oli seal maailma suurim linnriik. Maiad rajasid ka Kesk-Ameerika kõige kõrgemad püramiidid.
/nginx/o/2017/01/30/6294499t1hd3d1.jpg)
Juba 1967. aastal arvas inglasest maiade ekspert Ian Graham, et Guatemala džungli kaardil on osasid, mis viitavad inimkätega tehtule. Nüüdses uuringus võeti appi lasertehnoloogia, kasutades laserskaneerimise seadet Lidar, ja satelliitpildid, mis andsid maiade teedest täpse ülevaate.
Maiade teedevõrgustiku uurimist juhtis Utah ülikooli arheoloog ja antropoloog Richard Hansen, kelle teatel on nad džunglis läbi kamminud 1113 ruutklomeetri suuruse ala.
Lidari abil jõuti tihedast džunglist hoolimata jälile kunagistele teedele, põllumajandusaladele, püramiididele, kanalitele ja teistele infrastruktuuri osadele.
«Lidar tehnoloogia võimaldas teha kindlaks teedevõrgustiku suuruse. See on täiesti võrreldav Rooma impeeriumi heal tasemel teedega,» teatas ekspert.
Need teed olid tavaliselt 40 meetrit laiad, kuus meetrit kõrged ja nende pikkus oli keskmiselt 50 kilomeetrit.
Guatemala alal asuvad vanimad maiade teed pärinevad 600 eKr, kõige hilisemad aga umbes 100. aastast pKr.
«Teed olid need, mis maiade erinevad linnu, asulaid, külasid ja kogukondi ühendasid, andes läänepoolkera esimese riigi tasemel ühiskonna,» lisas Hansen.
Lisaks leiti laserskaneeringu abil viiteid, et maiad tegelesid laialdaselt karjakasvatuse ja lihatootmisega, millele viitavad tollased «tööstushooned» ja tööriistad.
«Maiadel oli oma «autobahn» nagu on tänapäeva Saksamaal. Teedevõrgustik võimaldas transportida toitu, looduslikke tooraineid, andameid jumalatele, seal sõitsid valitsejad ja astusid sõdurid. Need teed mängisid poliitilises, majanduses ja sotsiaalelus suurt rolli,» nentis arheoloog Hansen.
/nginx/o/2017/01/30/6294501t1hae65.jpg)
Maiad oli Kesk-Ameerika piirkonna võimsaim tsivilisatsioon umbs 1200 aasta, nende kõrgperiood oli 250 – 900 pKr.
/nginx/o/2017/01/30/6294495t1h3df6.jpg)