Saksa päritolu maailmakuulus astronoom Johannes Kepler (1571 – 1630) pooldas kolleegi Mikolaj Koperniku heliotsentrilise maailma teooriat ja avastas, et planeetide orbiidid on elliptilised.
Saksa astronoom Johannes Kepler päästis oma ema tuleriidalt
Messagetoeagle.com ja Wikipedia teatel mängis Saksamaal Švaabimaal Weil der Stadtis sündinud astronoom 17. sajandi teaduses tähtsat rolli ning tänapäeval tuntakse teda kolme Kepleri seaduse järgi.
Johannes Kepler elas samas suurte nõiajahtide ajastul, mil Euroopas saadeti tuleriidale tuhandeid naisi, keda süüdistati saatanaga mestis olemises ja nõiakunsti harrastamises.
17. sajandil toimusid nõiajahid ja –protsessid ning lõõmasid tuleriidad lisaks Saksamaale ka Prantsusmaal, Itaalias, Šveitsis, Hollandis, Belgias, Luxemburgis ja Iirimaal. Kui Saksamaal hukkus tuleriidal 26 000 inimest, siis Iirimaal ainult neli.
1615. aastal, kui Kepler oli oma teadlasekarjääri tipul, esitati Württembergi nõiaprotsessis ta emale Katharina Keplerile süüdistus nõidumises. Kohtus ilmnes, et naist süüdistas 24 inimest, kes nägi teda nõiakunsti harrastamas.
Süüdistuste kohaselt suutis kuulsa astronoomi ema liikuda läbi kinniste uste, jootis kooliõpetajale ta halvanud veini ja lõi väikest tüdrukut, tekitades talle valu, mis oli «saatanlik».
Kohtus astus ema vastu ka Katharina teine poeg, palgasõdur Heinrich Kepler, kes tahtis emalt raha, kuid ema ei andnud ja ta asus teda laimama.
Poja teatel ratsutas ta ema lehmal, et looma tappa ja hiljem valmistas ta selle looma lihast rooga, mis poja sõnul pidi temasse needuse panema.
Tol ajal ei olnud vaja tõendusmaterjali, et kedagi nõiduses süüdi mõista, piisas vaid tunnistajate sõnadest. Kepleri ema kohtuprotsess venis ja venis, kestes rohkem kui viis aastat ning Johannes Kepler asus ema kaitsma ja palkas talle ka advokaadi.
Rohkem kui 70 protsenti nõidusega tegelemises süüdistatutest olid naised, kelle seas oli palju leski. Neil ei olnud pere ega sõpru, kes neid oleks kaitsenud.
Nõiajahi ajastul ei olnud ebaõiglase süüdistuse eest kaitstud mitte keegi, selle alla võisid langeda ka rikkad ja mõjukad.
Kepleri ema oli nelja täiskavanud lapse ja mitme lapselapsega lesk, kes anti kohtu alla kui ta oli 70. eluaastates.
Ajaloolaste arvates oli Kepleri ema oma ajastul julge naine, kuna astus režiimile vastu ja ravis inimesi maarohtude ja eliksiiridega, mida peeti nõiategevuseks.
Katharina Keplerit kaitses kohtus lisaks advokaadile ka ta poeg Johannes, kelle kaitsekõne peetakse retoorika meistriteoseks. Ta suutis kohut veenda, et ta ema ravimid päästsid paljude inimeste elu.
Katharina Kepler arreteeriti pärast pikka süüdistamist 1620. aasta suvel ja ta suleti niiskesse jakütmata torni, kus ta pandi põrandale ahelatesse. Ta poeg Johannes Kepler asus ema eest avalikku võitlusse ja ta ema viidi lõpuks köetavasse ruumi, kuid ta pandi seal ikka ahelatesse, olles seal umbes 14 kuud.
1621. aastal ähvardati kurantud naist piinama hakata, kui ta nõiakunstiga tegelemist lõpuks omaks ei võta. Timukas näitas naisele piinariistu, mida tema peal kasutada võidakse.
Astronoom Johannes kepler ei jätnud jonni ja võitles oma ema elu eest, kirjutades ja selgitades kõrgetele võimukandjatele ja kohtule, et ta ema ei ole nõid.
Kohus mõistis Katharina Kepleri 1621. aasta oktoobris õigeks ja ta pääses tuleriidal põletamisest, kuid ta ei tohtinud oma koju tagasi minna. Ta kolis Leonbergist Heumadenisse, kus ta suri 13. aprillil 1622.