/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
/nginx/o/2017/01/30/6294271t1hf502.jpg)
Muusikaauhindadel puhas töö tehtud, nüüd on aeg vallutada Kilimanjaro! Just nii kuulutab sotsiaalmeedias Karl-Erik Taukar koos kallima Kerli Kivilaanega. Paarikese matkavaruste eest kandis hoolt Sportland.
Karl-Erik Taukar alustas koos kallimaga Kilimanjaro vallutamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karl-Erik Taukar ja Kerli Kivilaan lendasid täna hommikul tõelisele seiklusele. Eelmine nädal valmistusid nad aga oma reisiks mägedevallutaja Kunnar Karuga.
Tansaanias asuv Kilimanjaro on matkajatele tõeline maiuspala, sest mäe vallutamine ei vaja erioskuseid, kuid on tänu oma kõrgusele ja kliimale siiski tõeline väljakutse. Seega on ka korralik ettevalmistus hädavajalik, seda nii füüsilises, kui vaimses mõttes, aga ka matkavarustuse osas. Taukarile ja Kerlile tuli viimases appi Nipernaadi reisiklubi ja Elamusretkede matkajuht Kunnar Karu, kes aitas neil ka õige varustuse välja valida.
/nginx/o/2017/01/30/6294345t1hf6e9.jpg)
Kunnar ise on Kilimanjarol käinud kahel korral
Viimati sellel aastavahetusel Nipernaadi grupijuhina. «Kõik minu hoolealused jõudsid ka Lemosho rada pidi tippu. Sama rada lähevad ka Taukar ja Kerli,» ütleb Kunnar ja lisab, et Kilimanjaro on peaaegu 6000 meetri kõrgune mäetipp. «Kui täpne olla, siis mäe kõrgeim tipp Uhuru ulatub 5895 meetri kõrgusele. Ilm ekvaatori lähistel Tansaanias on vägagi ettearvamatu ja muutlik, sageli muutub see viis korda päevas!»
/nginx/o/2017/01/30/6294281t1h0fb0.jpg)
Matk paneb Taukari ja Kerli kindlasti proovile nii vaimselt kui füüsiliselt
Tipuöö Kilimanjarol algab õhtul kell 22.00. «Ronijad jõuavad tippu koos päikesetõusuga – pisut peale kaheksa tunnist tõusu. See aeg veedetakse sageli väga külmas, kuni -10 kraadi. Sulejope põuetaskutesse mahutatakse joogipudelid ja energiabatoonid, et need ära ei külmuks. Jope kapuuts tõmmatakse kinni peaaegu nii, et peale nina midagi välja paistma ei jää,» kirjeldab Kunnar.
«Kui hakatakse aga tipust alla tulema, peab riideid järk-järgult vähemaks võtma, seega on oluline omada ka kerget tipukotti. Kott peab tõusul olema kerge, laskumisel aga mahutama sulejope ja -kindad, soojad fliisid jms,» selgitab Kunnar.
/nginx/o/2017/01/30/6294341t1h19e9.jpg)
Matkaja tähtsaim varustus on aga siiski saapapaar
«Saapad peaksid olema üheltpoolt kerged ja väga hästi hingavad, et vastu pidada kaheks päevasele teekonnale ning Aafrika plusskraadidele. Teisalt on oluline Barranco kaljudel ning tipuööl omada jäiga tallaga ning hea haarduvusega saapaid,» räägib matkajuht.
Mis on veel üks oluline nõuanne Kunnarilt neile, kes esimest korda Kilimanjarot vallutama lähevad?
«Pole pole on Aafrika suahiilikeelne lause, mis tähendab eesti keeles – rahulikult rahulikult. Ehk esmakordselt Aafrikasse minnes tuleb varuda aega – Kilimanjarol kulub algajal aklimatiseerumiseks koos laskumise ja tõusuga vähemalt seitse, aga pigem siiski kaheksa päeva.»
«Kui võtta viie või kuue päevase kestvusega matk, siis selle raames tõustakse liiga kiirelt. Seega rahulikult! Kuigi matkatakse Aafrikas, siis tipuöö Kilimanjarol on äärmiselt külm. See on siiski ju pea 6000 meetri mägi – seega tõsine ettevõtmine. Kui oled piisavalt Eestis matkanud, võhma jagub ja kui ilm soosib ning varustus on tipuööks piisav, siis on võimalik tippu jõuda,» kinnitab mägedevallutaja Kunnar Karu lõpetuseks.
Pildid: Kunnar Karu & Kairi Killing/Sportland