/nginx/o/2017/01/30/6294131t1hb139.jpg)
Möödunud nädalal teatas maailma meedia, et nii USAs kui teistes riikides on kasvanud huvi Briti kirjaniku George Orwelli teose «1984» vastu, kuna kõik märgid näitavad, et maailm on liikumas suurema äärmusluse ja totalitarismi suunas.
Miks nüüdismaailm ei sarnane täiesti George Orwelli teoses «1984» kirjapanduga?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eriti selgelt olevat seda näha pärast Donald Trumpi USA presidendiks saamist, kuna ta poliitika on suunatud oma riigi suuremale kaitsmisele ja moslemite vastu.
1949. aastal esimest korda ilmunud raamatus «1984» toimub tegevus tulevikuriigis, totalitaarses Oceanias, mis on üks megariike, mis võistleb globaalse võimu saavutamise pärast.
Kriitikute arvates ei saa 2017. aastast võrrelda üks ühele romaanis toodud 1984. aastaga, sest Orwell ei näinud ette interneti globaalset võidukäiku, alternatiiv- ja sotsiaalmeediat.
Tänapäeval ei ole globaalset tõeministeeriumi ega ühte ja ainust Suurt Venda, vaid kogu maailma rahvastik saab nutiseadmete abil üksteise järele luurata ja nuhkida. Sellele viitavad viimaste aastate suured nuhkimisskandaalid, mida on tehtud kõige kõrgemal tasandil ja riigijuhtide heakskiidul, kuid sellega tegelevad ka näiteks alternatiivorganisatsioonid nagu Anonymous ja WikiLeaks.
Globaliseerumine tõi kaasa «kastist väljas» arusaamade ja alternatiivinfo leviku.
Kui Orwelli Oceanias oli vaja totaalselt alluda ja mitte midagi kahtluse alla seada, siis nüüdismaailmas on faktide, tõdede, pooltõdede, poolvalede ja valede rägastik, kus vahel on väga raske orienteeruda ja selle tõttu seatakse palju ühiskonnas toimuvat kahtluse alla või selle vastu protestitakse.
Orwelli teoses on teleskriinid ehk tänapäeva mõistes televiisorid, mis on nüüd igas maailma kolkas ja mille kaudu edastatakse ööpäev läbi infot ja meelelahutust.
Raamatus «1984» keerleb lugu Winston Smithi ja Julia ümber, kes üritavad Suurele Vennale vastu hakata. Nende mäss seisneb selles, et nad avastavad mitteametliku tõe mineviku kohta ja salvestavad keelatud informatsiooni oma päevikusse.
Winston töötab tõeministeeriumis, mille loosung on «Teadmatus on jõud», kuid ta töö nõuab ajaloolise materjali läbitöötamist ja talle avaneb sealt hoopis teine pilt, kui inimestele ette söödetakse.
Kriitikute sõnul nägi Orwell kohe pärast Teist maailmasõda, et tekib külm sõda ja osaliselt on sellest juttu ka romaanis «1984». Samuti mõistis ta romaanis «Animal Farm» («Loomade farm») hukka kommunismi.
Orwellist sai sotsialist, kui ta 1920. aastatel töötas Briti koloniaalvalduste hulka kuulunud Birmas politseiohvitserina ja nägi, milliseid julmusi koloniaalsüsteem rakendab.
Kriitikute sõnul nägi Orwell mõnda tulevikus toimuvat ette, toetudes poliitilistele suundumustele ja riikide ajaloole, kuid mitte kõike, sest maailma ühendavat internetti ta ette näha ei suutnud.