/nginx/o/2011/03/08/533406t1h6eca.jpg)
Tais Lampangis asuval elevantide kaitsealal tegid teadlased aasia elevantidega intelligentsuskatseid.
Elevandid mõistavad koostöö tähtsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring näitas, et elevandid on intelligentsed loomad, kes mõistavad suurepäraselt kuidas koostööd teha, kirjutab Discovery News.
Teadlaste sõnul näitasid katsed, et elevandid ei jää oma intelligentsuselt alla siiani kognitiivselt kõige arenenumaks peetud šimpansidest ja delfiinidest.
«Elevantide sotsiaalse suhtlemise oskused on väga head. Karja juhib tavaliselt vanim emane elevant ja igal liikmel on hierarhias oma kindel positsioon. Elevantidekarjas on koostöö levinud, kuna see aitab toime tulla ja noorloomi kaitsta,» selgitas uuringut juhtinud Cambridge`i ülikooli teadlane Joshua Plotnik.
Ta lisas, et looduses elavate elevantide käitumise kohta on teada lausa anekdootlikke lugusid.
Elevantide intelligentsuse katseid on tehtud üsna vähe, kuna nende suurte loomadega katsetamine on mõnevõrra ohtlik.
Plotnik ning ta kolleegid Richard Lair, Wirot Suphachoksahakun ja Frans de Waal tegid elevantidega katseid, võttes aluseks 1930. aastatel kasutusele võetud eksperimendid primaatidega.
Ühes katses pidid elevandid koostööd tegema, et toitu kätte saada. Uurijate sõnul mõistsid elevandid väga kiiresti, et toidu kättesaamiseks vajab ta kaaslase abi. Elevant käitus selliselt, et hakkas kaaslast otsima ja teadlased saatsidki siis partneri.
Kaaslasega koos tegutsedes saadi toit kätte. Kui teadlased ei saatnud teist elevanti, muutus elevandi käitumine selliselt, nagu küsides, et kas te teete nalja, selle ülesande lahendamiseks on vaja kahte elevanti.
Enamikul juhtudel elevandid lahendasid ülesande.
Kuid kaks elevanti Neua Un ja JoJo lausa üllatasid oma intelligentsusega uurijaid.
«Katseelevantidest noorim Neua Un oli nii nutikas, et pingutas vaid nii palju kui vaja ning lasi enamuse tööst ära teha partneril. Teine elevant JoJo ei hakanud aga enne tegutsema, kui talle anti kaaslane. Need elevandid taipasid kiiresti, et ainult koostöö annab tulemuse,» jätkas Plotnik.
Uurijate arvates ei ole elevantide probleemilahenduse ja koostöö oskus mitte bioloogiline, vaid mingil määral arusaamisvõimet nõudev protsess.
«Kui seni arvati, et inimesed ja elevandid on oma olemuselt väga erinevad, siis nüüdne uuring näitas, et elevantidel on olemas head sotsiaalse suhtlemise ja koostöö oskused,» laususid teadlased.