Pildid ja video: maailma vanima järve iga-aastane loodusime
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
25. jaanuar 2017, 15:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaal Ida-Siberi lõunaosas asuv Baikali järv muutus ka sel aastal looduse kunstiteoseks, kuna vesi külmus ligi kahe meetri sügavuselt.
Caters News andmetel tegi loodusimest pildid 29-aastane venelanna Kristina Makejeva, kelle teatel on ilusate mustrite taga õhu- ja metaangaasimullid, mis külmusid.
Baikali järve keskmine sügavus on 758 meetrit, pikkus on 636 kilomeetrit ja laius kuni 80 kilomeetrit, olles samas maailma vanim, sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv, mille vesi on väga selge.
Talvisel ajal tekib järvele üsna paks jääkiht, milles on mustreid, mis on moodustunud järves leiduvatest vetikatest eralduvates gaasimullidest, mis jätavad mulje nagu oleks sinna tuhandeid pärle pillatud.
Järvejääl on näha ka lõhesid, mis võimaldavad jääkihi alla lõksu jäänud kaladel ja mereloomadel hingata, sest kui tekiks hapnikupuudus, siis nad sureksid.
Makejeva lisas, et Baikali järv peidab endas veel mitmeid saladusi, mille jälile teadlased ei ole jõudnud.
Umbes 25 miljoni aasta vanune Baikal on jääs jaanuari algusest maini keskpaigani. Suvel soojeneb vee pinnakiht 9–12 kraadini, kuid rannikul kuni 20 kraadini.
Baikalis on elab rohkem kui 2600 taime- ja loomaliiki, kõige kummalisem loom on seal Baikali viiger (Phoca sibirica), sest teadlased ei tea seni, kuidas selle liigi kauged esivanemad järve jõudsid.
Tektoonilises nõos asuvasse Baikali suubub 1123 jõge, välja voolab üks jõgi, Angara, mis suubub Jenissei jõkke. Umbes 400 meetri sügavusel asuvad kuumaveeallikad, mis aitavad vett selgena hoida.