Inimesed kasutasid hallutsinogeenseid seeni juba 6000 aastat tagasi?

Selva Pascuala koobas Foto: Wikipedia.org

USA ja Briti teadlasterühma arvates kasutasid varajased inimesed hallutsinogeenseid seni juba 6000 aastat tagasi ning nende abil võisid sündida mitmed nüüdseks kuulsad koopamaalingud.

See väide põhineb Hispaanias Villar del Humo lähedal asuva Selva Pascuala koopa seinamaalingul, millel on kujutatud midagi seenelaadset, kirjutab psychonaut.com.

See väide käivitas teadlaste, eriti aga seeneteadlaste seas laialdase diskussiooni.

Varem on oletatud, et tegemist on mingite kääbusesarnaste olenditega. Uus tõlgendus on, et need on hallutsionogeensed seened.

Uurijate sõnul näitavad joonistel olevad ümarad osad ja selle all olevad jalad, et tegemist võib olla millegi seenelaadsega. Oletatakse, et need on Psilocybe semilanceata ehk teravpaljakseened.

Seeneteadlased selles avastuses nii kindlad ei ole ning suhtuvad asja skepsisega. Põhjus selles, et kaljujoonistel kujutatu võib siduda selle seenega, kuid need võivad samas olla ükskõik millise seeneliigi esindajad.

Kuid avastuse teinute sõnul toetab nende teooriat asjaolu, et kaljujoonise keskel on härg, kelle juures on sõnnikuhunnik, millel need seened kasvavad.

Uurijad lisasid, et need koopajoonised on esimesed Euroopas, mis viitavad narkootilise aine tarbimisele.

Teada on, et Ameerika põliselanikud kasutasid ja kasutavad siiani mitmesuguseid seeni oma rituaalides.

Terav paljak sisaldab hallutsinogeenseid aineid: trüptamiinide hulka kuuluvaid psilotsübiini ja psilotsiini.

Seene tarvitamine tekitab hallutsinatsioone ja psühhootilise seisundi, millega võivad kaasneda eufooria või depressioon. Seene toime algab 20 – 45 minutit pärast sissevõtmist ja kestab 4 – 7 tundi. Purustatud seenesegu tarvitamisel algab toime kiiremini, 10–15 minutiga. Kõige tugevam mõju saabub ühe tunniga ja kestab 2–3 tundi.