Austrias leiti keldi printsess koos ehetega

Austria Halstatt

FOTO: Wikipedia.org

Arheoloogid leidsid Austrias Halstattis, mida peetakse keldi kultuuri sünnipaigaks, umbes 2600 aasta vanuse haua, milles oli naise luustik ja hulk kullast, pronksist ja merevaigust ehteid.

Uurimine näitas, et matmispaik pärineb rauaajast, mil keldi hõimud elasid tänapäeva Saksamaa ja Austria aladel ning neil oli kaubavahetus teiste Euroopa aladel elanud hõimudega, edastab messagetoeagle.com.

Arheoloogide teatel asub keldi printsessi matmispaik Alpidest põhjas Heuneburgi lähedal, kus kunagi asus keltide suur asula.

Naise luustikul oli mitmesuguseid ehteid, mis olid valmistatud kullast, pronksist ja merevaigust, kuid neid metalle oli hauda pandud ka töötlemata tükkidena. Naise matmispaigast poole meetri kaugusele oli maetud umbes 2 – 3-aastane tüdruk, kes oli samuti kaetud ehetega, kuid tema ehted olid väiksemad kui naisel.

Keldi ehe

FOTO: Werner Forman/Scanpix

Kuna naise ja tüdruku ehete seas oli mitu sarnast prossi, siis oletatakse, et tegemist võis olla ema ja lapsega või siis samasse perekonda kuulunutega.

Kultuuriväärtuste ameti esindaja Dirk Krausse teatel viitavad ühesugused ehted, mis on nagu eraldusmärgid, et need on teinud üks ja sama kullassepp ühte perekonda kuulujatele. Ta lisas, et ehetel olev muster erineb samasuguste varasemate leidude mustrist ja seega on nüüd leitud väga haruldased.

Keldi ehe

FOTO: Topography/Scanpix

Haudadest leitud luustikud ja ehted saadeti Saksamaale Stuttgardi uurimisele, et teha kindlaks, kes võis see keldi printsess ja laps olla.

Naise luustikust oli võimalik DNAd saada, kuid lapse jäänused olid nii lagunenud, et neist ei saadud DNAd ja seega ei saa teha kindlaks, kas maetud olid ema ja tütar.

Krausse sõnul ei ole DNA-testid veel nii efektiivsed, et saaks kasvõi väikesest inimjäänusest DNA kätte, kuid 10 – 20 aasta pärast võib see võimalik olla.

«Meie jaoks oli üllatus, et hauaröövlid ei olnud nende kahe haua jälile jõudnud ja neid tühjaks teinud. Võimalik, et seda takistasid jõe ja sooala lähedus, kuna piirkonnas on märg ja seal võib sisse vajuda. Piirkonnas on veel teisi haudu, mis asuvad kuivemas kohas ja need on juba tuhandeid aastaid tagasi varandusest tühjaks tehtud,» teatas kultuuriväärtuste ameti esindaja.

Keldid on indoeurooplaste hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas. Keldi tsivilisatsiooni algusajaks peetakse 700. aastat eKr, mil tekkis tänapäeva Austria alal Halstatti kultuur. Sealsed keldid olid jõukad, kuna nad kaevandasid soola, mida vahetasid Kreekas ja Etruurias toodetu vastu.

Halstatti keldi asula ja sealsed matmispaigad avastati juba 19. sajandil, kuid seni on seal leide päevavalgele tulnud.

6. – 3. sajandini eKr toimus Euroopas keltide ekspansioon, nad liikusid nii lõuna kui lääne suunas, jõudes lõpuks Itaaliasse, Prantsusmaale ja Briti saartele, kuid ka tänapäeva Musta mere ümbrusse ja Türgi aladele.  

Pilte vaata siit. 

Tagasi üles