Eksperdid ei suuda jõuda otsusele, ka viikingid jätsid endast märgi maha

Ruunitähed

FOTO: Werner Forman/Scanpix

Šotimaa koosseisu kuuluvate Hebriidide saarestiku Eiggi saare elanik leidis kivi, millel tema arvates on viikingid kirjutanud ruunikirjas «Furku.Al» ja ta teatas leiust Eiggi ajalooühingule, mis omakorda andis sellest teada šoti arheoloogidele.

Mitte kõik arheoloogid ja viikingite teemaga tegelevad ajaloolased ei ole veendunud, et see kivi koos kirjaga on märk kunagi seal olnud viikingite kohta, edastab The Telegraph.

Eiggi ajalooühingu juht Camille Dressler edastas oletatavast ruunikivist fotod Šotimaa ajaloomälestiste organisatsioonile.

«See tundub väga vana olevat, kuid kas see on viikingite ajastust, ei ole täpselt teada. Kui see on tõesti viikingite ruunikiri, siis viitab see nende kohalolekule Eiggil,» teatas Dressler.

Šotimaa ranniku lähedal asuval Eiggi saarel elab nüüdisajal umbes 100 inimest. On tead, et umbes 1300 aastat tagasi jõudsid viikingid lisaks paljudele teistele paikadele nii läänes kui idas ka sinna.

Kohaliku kultuuri ekspert John Borland sõnas, et tema loeb kivilt välja viikingiaegse nime, kuid võimalik, et see on hoopis mingi sõnademäng või käeharjutus.

Šotimaa Highlandsi ja saarestike ülikooli Põhjamaade uuringute keskuse arheoloogi Ragnhild Ljosandi arvates on Eiggi saare kivil kirjas «furkusal» või «furku. al», kuid selle täpne tähendus on teadmata. Ta lisas, et ruunikirjutistes ei esine tähte A sellisel kujul, nagu see seal kirjas on.

Rootsi Uppsala ülikooli ajaloolane Henrik Williams on arvamusel, et tegemist ei saa olla viikingite jäetud kirjutisega, kuna selles olev R on vales kohas.

Seevastu London University College ajaloolane Michael Barnes on veendunud, et Eiggi saare kirjutis pärineb väga vanast ajast, mil ruunikiri alles arenema hakkas. Sellele viitavad nii kasutatud ruunid  kui ka nende paigutus suurel kivil.

«Minu arvamuse kohaselt on seal kirjas «furkuson», seega võib see fonetiliselt viidata šoti nimele Farquharsonile. Ajaloolised allikad peaksid näitama, kas selle leiukohas võis kunagi elada mõni sellenimeline,» teatas Barnes.

Kultuuriekspert Borland lisas, et kui ka kivil oleval kirjutisel ei ole kuigi suurt tähtsust, võib see siiski olla kohaliku sotsiaalajaloo kild, sest keegi lihtsalt harjutas kivile kirjutamist ja võimalik, et tahtis endast midagi maha jätta. 

Nii Rootsist, Norrast kui veel teistest riikidest on leitud sadu ruunikive, millel olev tekst viitab kas mõnele isikule või kangelasteole, kuid on ka neid ruunikive, millel olevaid kirjutisi ei ole suudetud lahti muukida. 

Elu24 maksab vihje eest tasu!

SAADA vihje

Loe ka neid

Tagasi üles